Juris Mihels,  "kirikute ilmumine unenäos"

Juritis sündis 31. augustil 1961. aastal. Pere kuuest lapsest oli ta vanim. Päris pisikesena vigastas kasuisa teda nii rängalt, et laps viibis mitu kuud intensiivravil. Keeruliste perekondlike olude tõttu oli ta sunnitud õppima internaatkoolides. Sellest ajast võib Juris uhkusega ette näidata suurt hulka diplomeid eri spordialadelt.

Maalimine tuli Jurise ellu 25 aastat tagasi, mil ta apostel Andrease nimel õigeusklikuks ristiti ja ta kiriku lähedale külla elama asus. Juris maalib peamiselt kirikuid, harvem lisab piltidele teisi lemmikmotiive nagu laevad, hobused ja maasturid.

Juris rõõmustab ja solvub nagu laps, talle meeldib jälgida loodust, linde ja loomi ning kuulata igal õhtul raadiost muinasjuttu. Pärast juttu kõlavad lastelaulud, ta laulab alati kaasa. Teda rõõmustab kirikute nägemine, need ilmuvad talle ka unes. Järjekordset pilti maalides räägib Juris tihti, et just seda oli ta eelmisel ööl unes näinud. Nii ongi päriselus nähtu ja unenägudes ilmuv põimunud omapärasteks kunstiteosteks. Nende sarnase motiivi variatiivsus ja hulk on imekspandav. Ta kasutab kunsti tegemiseks ära kõik kättesaadavad materjalid, näiteks majapidamises järelejäänud pakendid, mille teisele küljele ta maalib. Kodus ilmestavad rõõmsad maalingud kaminaümbrust, seinaääri ja uksi. Juris ütleb, et pruugib tal vaid pintsel kätte võtta, kui peavalu ja ärevus kaovad.

Lisaks värvidele ja pintslitele on Jurisel ruuduline vihik, kuhu ta pliiatsi või pastakaga oma luuletusi kirja paneb. Ta ise ütleb, et võib luuletusi lugeda ka ilma vihikusse vaatamata, kohe, kõigest ja kõikjal.