SUPLEVAD MEHED
Paul
Kondas. “Suplevad mehed” või ka “Mehed suplevad”, 09.
jaanuar 1963.
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 76 × 121 cm.
Maali ümbritseb 2 cm laiune, lihtne kuldseks värvitud puitraam.
Pildil
on kolmkümmend
kaks päikesest punetava
nahaga meesakti jõe ääres. Suplevad erinevates poosides või
peesitavad kallastel. Neid piiluvad paksude kivimüüridega hoonest
nunnarüü-taoliste hallide rõivastega naised. Maalitud on
kõrgemalt, pooleldi pealtvaates.
Maali koloriit on rõõmus ja suvine. Kasutatud on palju punakaspruuni, liivakarva beeži, valget, sinist, kollast ning rohelist.
Teose keskmes on jõgi, mis suundub pildi alt paremast nurgast diagonaalis üles, maali vasaku ääreni. Esiplaanil, laiemas otsas, ulatub jõgi poole pildikõrguseni ning võtab enda alla kaks kolmandikku maali alläärest. Maali ülemises kolmandikus teeb jõgi looke vasakule ning aheneb kolm korda kitsamaks. Jõevesi on kujutatud allpool sinise ning üleval, kaugemal liivakollasega. Kõikjal on valged vahused triibud, sõõrid ja kaarekesed – lainetus, mille tekitab meeste hoogne suplus.
Suplejad on valdavalt tumedate juustega ning maalitud punakasoranži nahaga, alasti. Kujutamislaad on naiivselt aus ja pisut kohmakas.
Jõe paremal kaldal, maali ülemises pooles, on üksteist meest. Osa seisavad näoga jõe poole, osa istuvad kaldal, mõned peesitavad roosa rullikeeratud rätik pea all. Kaks suplejat on paremkalda keskel karuses maadluspoosis – ettepoole kummargil ja käed ühendatud. Vasakpoolsel hambad irevil ja parempoolsel silmad pungil ning kulm kipras.
Meeste selja taga on rohuväli, üksikud põõsad ning paremal servas tihedam puudesalu, mille alumistele okstele on riputatud musti ja valgeid rõivaid ning lillasid rätikuid. Rohelise taimestiku vahelt paistab taustal soe kollane foon.
Jõevoogudesse on ühtlaselt jaotatud kaheksateist suplevat meest. Ujuvad erinevates asendites: mõni kroolib või sukeldub, osa ronib veest välja, mõni seisab või lihtsalt sumab vees. Maali keskosas on jões kaks vett pritsivat meest. Mõlemad vöökohani voogudes, suunavad vett ühe käega paremale poole. Pritsmed on maalitud valgega nagu katkendlikud jooned, mis hargnevad kiirtena peopesast laiali. Ülemine, sügavamal olija, sihib kaht kaldal maadlejat. Nood vastavad kulmukortsutusega.
Alumine, rohkem vasaku kalda lähedal olev pritsija, sihib tüsedamat, laiali sirutatud kätega ja rinnuni vette vajunud suplejat jõevoogude keskel. Too omakorda hoiab endast vasakul pool seisval mehel käest kinni, justkui tuge vajades.
Parema kalda lähedal on ühest selili hulpivast mehest veepinnal näha aga vaid peanupp, käe- ja jalalabad ning peenis.
Maali ülemisel poolel on jõest vasakul roheline kolmnurkne kaldanukk. Seal on veel kolm alasti meest. Kaks peesitavad hele rätik pea alla rullitud ning üks teeb kätelseisu.
Pildi alumises pooles, maali vasaku serva ääres, paistavad osaliselt nelinurkse kivimüüriga, katustamata hoone seinad. Müürid on liivakarva helepruunid, jõe suunas avaneb neli väikest trellitatud akent. Valge kellu ja paar lahtist telliskivi on ununenud müüritisele. Osa müüriharjast on treppis ja astmeline, nagu lõpetamata. Jõepoolse seina ääres piiluvad binoklitega naised suplejaid. Naistel on seljas maani ulatuvad, pikkade varrukatega hallid kleidid, ees sama tooni põll ning peas laia äärega kübar. Kolm neist on jõepoolse seina ääres kujutatud täisfiguurina, selja tagant, käed binokliga näo ette sätitud. Neljandast naisest, kindluse eesseinas, paistab läbi trellide vaid pruunikas näo-ovaal ning binokli läätsede läigatus.
Vasaku kalda ääres on ülevalt alla, suuruse järjekorras rivis viis hallides toonides rannakivi ning kõige viimase kivi all omakorda valges kirjas kunstniku initsiaalid ja maali dateering: P. Ks. 9. I. 63.
Maal
“Suplevad mehed” on justkui peitepilt. Kondaslikult lustakas ja
detailirohke ning paljude väikeste krutskitega, mida kiirel
vaatlusel ei pruugi märgata.
Mark Soosaare “Pühapäevamaalijate” filmis ütleb Kondas ise, et mehed suplevad Veskijärves (Põltsamaal) ning vanatüdrukud piiluvad vana veski varemetest. “Mis nad seal piiluvad, seda me ei tea.”