Mark Antonius Puhkan oma näitusest „Aastaringid“
Minu
esimene isikunäitus „Aastaringid”
tutvustab viimaste aastate joonistusi. Mõni külastaja võib nendega
juba tuttav olla mu instagrami galeriist (@mapuhkan), kuhu ma pilte
järjest üles laen. Mõnes mõttes on tegu visuaalse päevikuga,
mida ühtse joonena läbib aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine.
Enamik pilte on ajendatud mõnest sügavamõjulisest elusündmusest,
mis teoses liigub isiklikust tasandist üldinimliku vormini. Hindan
kõiki impulsse, mida elu pakub, nii ilusaid kui valusaid. Kõige
rohkem innustab mind looma puutumata loodus. Oma töödega tahan
kustutada konstrueeritud piiri inimese ja looduse vahel ning
puhastada välja ühenduskohad ja jõujooned, mis meid kõiki seovad.
Tihti annan pildil nähtava kuju ka asjadele, mida muidu näha ei
saa. Joonistustes saavad oma kuju helid, lõhnad, puudutused, mõtted,
aeg, energiad, võimalused, asjade mikro- ja makrotasandid. Mitu
pilti on üles ehitatud visuaalse poeemina. Need püüavad kõnelda
sellest, mida muus keeles on võimatu või väga raske öelda. Ootan
vaatajat oma pildikeelt lugema avatuse ja kannatlikkusega.
Julgustuseks soovitan mitte otsida seda, mida mina kujutatavasse
kirjutanud olen, vaid lasta end kanda töid vaadates tekkivatel
isiklikel seostel.
Lühidalt aastaringidest. Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv. Mõne koha mäluringidest söövad ära üraskid, mõni koht meenub, kui ootamatu välisimpulss toksiva rähnina kogu tüve kõlama paneb. Mõni hetk paneb kaasa helisema millegi, mis oli ununenud, või on see hoopis tähenduslikkust kogunud.
Las elu olla rähn, kes meid ikka teravalt puurib, kui me koore all oma kasvuringe tüvesse joonistame. Las tüvi kõlada kõigis oma ringides ja aukudes.
Mark
Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised
meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On läbinud Eesti
kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri
kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias
ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare
„Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja
graafilise novelli „Antennimaja
inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja
välismaal.
Kerly Ritval
