Tarah Karassev- Orgussaare fotonäitus "Hermann Johanni nägemus"
Kas vihje Armand Jean du Plessis, cardinal-duc de Richelieu’le, Prantsusmaa absolutismi rajajale? Või ikka pigem hommage Hermann Johann Orgusaarele (1882 - 1883), kelle eluaastad näitavad, et kõik jäi hästi üürikeseks?
Mind hämmastas, kui isa mulle kord Pariisis ütles, et mu vanaisa Joann Orgusaar (1889 - 1948) polegi pere vanim poeg. Esimene suri varakult.
See pani mind mõtlema laste suurele surevusele ammustel aegadel. Kas just ainuke, aga üks mälestus, mille nad kindla peale endaga kaasa viisid, on Lindanisa - ema rinnad. Siit ka Hermann Johanni ema Ann Rothbergi austamine. Selgub, et Hermann Johann oleks olnud Hilda Orgusaare (1888 - 1968) vanem vend. Viljandi tüdruk näib olevat esimene eestlasest naisskulptor (eelnevad olid balti-sakslannad). Ta oli tuntud liigutavate lasteportreede, paljaste naiste figuuride ja loomakujude ning Eesti Vabariigi ühiskonnategelaste büstide (mis on vist kõik jäädavalt nõukogude võimu ajal hävitatud) autorina.
Tekib ka küsimus haritlaskonnast: mida oleksid andnud Eesti ühiskonnale need kadunud lapsed? Juba Hilda Orgusaar õppis Piiteris Kunstide Akadeemias.
Vähe sellest, Hermann Johann sündis põneval ajal Eesti maalapile, sinimustvalge lipp oli tänu ühe unustatud mehe visadusele kasutusel olnud vaevalt aasta (1881. aasta 29. septembri protokolliga määrati kindlaks üliõpilaskorporatsiooni Vironia värvid). See mees oli Aleksander Mõttus (1859 - 1932), kellele mitte ükski Eesti võim pole olnud tänulik. Värvidest sai rahvuslipp ja Aleksander Mõttus suri pärast vaimuhaiglat pimedana vanadekodus.
Tarah Montbélialtz
