22.02.-24.04
Piret Mildebergi näitus "Urg ehk When I'm 64"
See on väga subjektiivne näitus ajast. Piret Mildeberg kirjutab:
"1967. aastal laulsid neli umbes 25-aastast noormeest Inglismaal lõbusalt laulu „When I'm 64“.
Will you still need me, will you still feed me
When I'm
sixty-four
Ja üks kümneaastane tüdruk Eestimaal mõtles laulu ümisedes, et see vanus on tema jaoks miljoni valgusaasta kaugusel.
Aga ka valgusaastad lendavad (valguse kiirusel) ja täna, 22.02.2022, leian end 64. eluaastas.
Tagasivaatena kadunud aegadele riputasin seintele 31 autoportreed aastatest 1974–2020, ümisedes Inglismaa meeste 1976. aastal lauldud lugu.
„Too old to rock'n'roll, too young to die!“ (Julgustuseks eriti laulu viimaseid ridu.)
Tagatoa "Urg" on mu 20.02.2002 Samba galeriis avanenud näituse "Uni" mõtteline lõpetus.
Üks elukogenud valge 64-aastane naissoost elukas maalt poeb halbade ilmade saabudes turvaliselt urgu.
Ja väljub sealt alles siis, kui ilm on taas hea.
Maailm.
Mõttes tänan kolme 1960.
aastate lõpus Ameerikas tegutsenud noort naiskunstnikku, kellelt
olen saanud julguse olla mina ise: Yayoi Kusama (1929), Niki de
Saint Phalle (1930-2002) ja Yoko Ono (1933), kelle töödega kohtusin
nende näitustel Helsingis.
Ja aitäh, meie oma Vanda Juhansoo (1889-1966), kelle aias 1965. aasta suvel imet nägin".
