HÄIRITUD KOHTUMINE KUUVALGEL
1959
Õli, lõuend.
Peaaegu ruudukujuline, mõõtudega 60 × 70 cm.
Maali ümbritseb 6,5 cm laiune lihtne tumepruun puitraam.
Suvehämaruses,
lainetava mere või suurema järve ääres kohtuvad paadiga tulnud
mees ning teda rannal oodanud naine. Taamal veteväljal valgustab
välgusähvatus sünkjat taevast üksiku purjeka kohal.
Tumedates toonides värviküllane maal. Kasutatud on nii sooja punast, kollast, valget, lillat, sinist, musta, rohelist kui ka pruuni. Esiplaan on soojades toonides, kirevam ja rohkem valgustatud, tagaplaanil lasub justkui öö – taevas ja meri on mustjaslillad. Kaks kolmandikku maali kõrgusest on maastik kohtumisstseeniga. Taevas võtab enda alla ülemise kolmandiku.
Tervitama tulnud naine on pildi all ääres, vasakul pool. Keskel rühib kaldale aerudega mees ning temast omakorda paremal on rannale tõmmatud sõudepaat. Naine ja mees kannavad vanamoodsaid talupoeglikke rõivaid. Naise helepruunid juuksed ulatuvad õlgadeni ja on kergelt laines. Roosakas-õhetav nägu on kujutatud profiilis. Vaatab paremale, mehe suunas ning naeratab kergelt. Naisel on seljas lühikeste käistega sirelililla pluus ning helekollane maani seelik. Rinnal ilutseb sõstrapunase kiviga ümar valge pross. Seeliku peal kannab pikka punast põlle, mille allservas on valge triip. Jalas punase kaunistusega madalad mustad kingad. Naise käed on avali. Hoiab oma paremas pihus oranžide ja valgete lilledega kimpu. Teine käsi on peopesa ülespoole, mehe suunas välja sirutatud.
Mees on meie poole vasaku küljega, pilk suunatud naisele, suu kergelt avatud. Peas kannab pruuni kitsa servaga kaabut, mille alt paistavad lühikesed tumedad juuksed. Mehel on seljas valge särk, pruun kuub ja rohelised põlvpüksid. Jalas on kollakaspruunid sukad ning tumerohelised kingad. Mehe kehahoiak on pisut kühmus, põlved kõverdatud. Tarib kummagi kaenla all üht rasket kollast aeru. Vasaku käe sõrmede vahel ripub musta rihmaga pruun ümar märss.
Mehe selja taga on ninaosaga rannale tõmmatud paat. Lootsik on väljast kahevärviline – ülevalt poolt sinine ja allääres punane, seest puidupruun, ühe valge istelauaga keskel.
Maali mõlemas servas, nii vasakul kui paremal, on rohetavad puud. Vasakul pool sire kasepuu ning paremal oksi laotav kõrge mänd. Mõlema puu võra ümber on kunstnik maalinud valge ja helelillaga kontuuri, nagu paistaks puude tagant ere valgus. Hele kontuur ümbritseb osaliselt ka mehe ja naise figuure ning helekollast helkleb laineharjadel. Vasakul, naise pea kohal, tungib läbi kasevõra kiirtena kaks laia kollaselt kumavat valgusjuga.
Kohtumisstseeni taustaks on vasakul kollakaspruun liivarand ning paremal rahutu, öötume veekogu. Rannajoon on loogeline ning kulgeb maali eesservast, paremalt, suure männi juurtest diagonaalselt üles vasakule, sihvaka kase oksteni välja. Tumepruun liivane rannariba on rohelise madala taimestikuga kaetud, veepiiril mõned üksikud ümarad kivid. Meri on ühtlaselt sakitavaid heledaid laineharju täis – maalitud kollaka, roosa, helelilla, valge ja helekollasega. Lainepõhjad on tumesinisega kujutatud. Kalda lähedal on vees samuti suured ümarad kivid.
Kauguses, täpselt maali vertikaalsel keskteljel, maa ja mere kohtumiskohas, on mahajäetud olemisega ühemastiline purjekas. Laevuke on vasakule kaldu vajunud. Ülevalt taevast sakitab otsejoones alla masti pihta valge piksesähvatus. Purjekas on maalitud suure üldistusega – valgete kontuurjoontega, tumesinisena. Mustjassinise taeva keskel on välgunoolt ümbritsev helendav kuma. Vaid pisike nurgake kaseladva kohal, maali ülemises vasakus servas, on veel lootusrikkalt tähti täis.
Maali all paremal servas on kahes veerus, punases kirjas, trükitähtedega teose pealkiri: „HÄIRITUD KOHTUMINE KUUVALGEL“ ning kõrval punaka tooniga kunstniku signatuur: P. Kondas. Signatuuri kohal on mustas kirjas dateering: 59.
Pealtnäha
lihtne lembeteemaline hetk “Häiritud kohtumine kuuvalgel” on
pikemal vaatlusel täis ohumärke. Sünge ja ähvardav ilm kõrgub
nagu vääramatu saatus helge armastusloo kohal.
Kondas maalis teose, asendamaks üht kaotsiläinud maali. Ta on nimetanud seda ka “Sinililla äikeseraju möödus” ja “Äikeseraju järvekaldal”. Kirjeldades maali ise nii: “Sinilillas välgusähvatuses, raju läks ja puie vahelt vaatab hämarusse jälle õhtune päikesekiirte kimp“.