ARMUÕIS
14. märts 1962
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 115,5 × 84 cm.
Maali ümbritseb 2 cm laiune kuldseks värvitud puitraam.
Teose keskel laotab veripunaseid kroonlehti hiiglaslik lill, mille peal kohtuvad kolm meest ja kolm naist, et maitsta kollakast õiesüdamikust armunektarit. Soojades toonides, värvierk maal. Koloriit on üles ehitatud hõõguva tulipunase ja tuhmi tumerohelise kontrastile. Kunstnik on kasutanud siin-seal ka musta, valget ja kollast ning lisanud õige pisut taevasinist.
Armuõis on üheksa kroonlehega lihtne punane lilleke. Suur õis võtab enda alla enamiku pildipinnast ning ulatub allääres päris maali servani välja. Kroonlehtedele on varjutatud pikitriibud veidi tumedama punasega. Õiesüdamik on kujutatud oranži ovaalina, mille ümber on kuldkollane sõõr.
Õie alumistel külgedel kaardub kummalgi pool alla suur, tuhmroheline, teravatipuline leht. Laiade lehtede otsad ulatuvad pildi vasaku ja parema nurgani. Lehekaarte ülaservad on toonitatud omakorda kuldkollase värvitriibuga. Tulipunase õie ülemine pool, alates suurtest lehtedest, on justkui miniatuurse lillemetsaga kaarekujuliselt palistatud. Sealset roheliste, vonklevate lehtede ja varte tihnikut kroonib kaksteist valget õit. Kõige tipmised õied, keskel, ulatuvad pea-aegu pildi ülaservani välja.
Mehed ja naised on paigutatud lillele kodarjalt ja võrdsete vahedega nagu seierid kella sihverplaadil. Mehed on õiesüdamikust lähtudes kella kaheksa, kuue ja nelja peal. Naised vastavalt kümne, kaheteistkümne ning kahe peal.
Armuõie alumistel kroonlehtedel on end nektarit ammutama kummutanud kolm tumedapäist meest, kes on kujutatud kõhuli õielehtedele naalduvana. Kõigi meeste jalad on tikksirgelt koos nagu auvalves, kinganinad lille punaste kroonlehtede all peidus.
Vasakpoolseim mees on poolprofiilis, meie poole selja ja parema küljega. Ta kannab pidulikku musta frakki ja valget särki. Vasak käsi on šikilt puusale toetatud. Paremas käes olevast pika varrega lusikast või kulbist limpsab mees aga kuldkollast armujooki.
Keskmine mees on meie poole seljaga. Ta kannab rohelist sõjaväemundrit, musti säärsaapaid, üle selja ning vöö jookseb kitsas pruun rihm, õlgadel on kuldkollased pagunid. Mundrimehe paremas käes on samuti pika varrega lusikas, mis on poolel teel õiesüdamiku ja suu vahel.
Kõige parempoolsem mees on poolprofiilis, meie poole selja ja vasaku küljega. Ta kannab tumepruuni, lõhikuga pintsakut ja leherohelisi pükse ning musti kingi. Ka tema küünitab õiesüdamiku poole, käed üle pea välja sirutatud. Vasakus käes hoiab oranžikat viiulit ning paremas poognat, mille ta omakorda nektarisse kastab.
Õie ülemisel poolel tantsisklevad kolm poolalasti brünetti naist. Neil on lühikesed lokkis juuksed. Igaüks hoiab käes pika peene varrega lusikat. Naiste roosakat keha katab vaid valge kahar miniseelik, mis ulatub napilt üle puusade ja häbeme. Neidiste varbad toetuvad päris õiesüdamiku servale.
Vasakpoolseim naine on vaataja poole küljega. Käed kahele poole laiali sirutatud, näol keskendunud ilme. Kehast ettepoole kaldu, ammutab ta parajasti pool-kükkis asendis parema käega õie keskelt lusikasse armunektarit. Seeliku serva alt paljastub roosa tagumik.
Keskmine naine on otsevaates, samuti pool-kükkis ja sirutanud oma parema käe pikavarrelise lusikaga õiesüdamiku poole. Pea on pööratud alla, pilk õie poole.
Parempoolseim naine on külgvaates, nägu õie keskme suunas. Tema parem jalg on kergelt põlvest kõverdatud ning säär tantsisklevalt taha üles tõstetud. Käed on laiali sirutatud nagu vastas oleval naisel. Kallutab end mõnuga kehast tahapoole ning on just lusikat suule tõstmas.
Kondase armuõit ümbritseb erinevatest toonidest kokku sulatatud lõõmav taust. Päris pildi ülaservas on taustatoon mahe sinine. Keskel, õiest kahel pool, läheb sinine sujuvalt üle kollaseks, seejärel oranžiks ning viimaks punaseks. Maali allääres on taust juba tumepunane.
Pildi all vasakus nurgas on valges kirjas teose pealkiri: “ARMUOIS”. Õiest paremal all on helerohelises kirjas dateering: 14.III.62.
Võib
arvata, et parempoolne mees viiuliga ehk nn kunstnikutüüp sellel
maalil, on Kondase enese alter
ego. Kondas harrastas
tõepoolest musitseerimist; ta juhendas õpilasorkestreid ja
laulukoore ning viisistas oma luuletusi. Kodus oli tal hulk
muusikainstrumente: viiul, tiibklaver, tšello, flööt, tromboon ja
klarnet. Kõige enam armastas ta aga viiulit mängida.