EESTI FILM 100
"Filmilinn Tartu. Pääsukesest Tartuffini"
"Viljandi ja Viljandimaa kinolugu"
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed Eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892 – 1918) ja Theodor Luts (1896 – 1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus. Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas Vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus Illusionis mõni päev hiljem, 30. aprillil 1912. Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene Eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal".
Näitusel saab ülevaate Tartus tegutsenud kinodest. Kui süveneda tekstidesse fotode kõrval, võib teada saada mõndagi huvitavat: näiteks seda, et Tartus tegutses enne Esimest maailmasõda vähemalt kaheksa kino, millest suuremates oli ligi tuhat istekohta.
Samuti saab näitusel tutvuda Viljandi linna ja maakonna kinoajalooga. Viljandis tegutses XX sajandil üheksa eri nime all kokku neli kino. Esimene kino avati Viljandis 1909. aastal, see asus käsitööliste abiandmise seltsis Posti tänaval. 102 aastat hiljem, mil Viljandis lammutati kino Rubiin, polnudki enam kohta, kus kino oleks näidatud. Kui Viljandi esimeses kinos Modern oli 95 istekohta, siis pärast Rubiini lammutamist avatud salongkinos Männimäel vaid 35 kohta.
Ühte Kondase keskuse ruumi on ehitatud miniatuurne kinosaal. Külastajad saavad vanadel puidust klapptoolidel istudes vaadata dokumentaalkaadreid Eesti filmi pioneeridest Johannes Pääsukesest ja Theodor Lutsust ning Tartust kui filmilinnast. Pisemas kinosaalis on võimalik vaadata Eesti filmiarhiivist pärit kroonikakaadreid Tartust Ja Viljandist.
Näituse on ette valmistanud Tartu linnamuuseum, Viljandi muuseum, Laika, Belka & Strelka disainibüroo, OÜ Rühm Pluss Null ja Kondase keskus. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
