Jaan Riet, "inimesed ja paigad stereopiltidel"

03.04. - 06.06.2013
12.06. - 26.08.2013 (II korrusel)
Meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja paigad stereopiltidel 1902 - 1935
STEREOFOTOD. Stereograafia puhul jäädvustatakse ruumiline kujutis kahest eri kohast pildistades. Stereofotoaparaadil on kaks ühesugust objektiivi, mille optiliste telgede vahekaugus võrdub ligikaudu inimese silmade vahega. Need objektiivid tekitavad kaks kõrvutist, vasaku ja parema silma vaatepunktile vastavat fotokujutist, mis stereoskoobiga vaadatuna moodustavad ruumilise kujutise.
JAAN RIETI STEREOFOTOD. Jaan Riet hakkas stereofotograafia vastu huvi tundma juba XX sajandi alguses. Vanimad ülesvõtted pärinevad 1902. aastast. Võimalik, et huvi tekkis tänu sõber Peeter Kõivale, kes pildistas Indoneesias Jaava saarel ning saatis stereopiltide katsetusi ka Jaan Rietile. Esimestel Rieti stereofotodel olid ta oma pere liikmed, hiljem ka Viljandi linna ja maakonna vaated ning inimesed. Küllalt palju on Soomes tehtud pilte. Jaan Rieti niiöelda esimese põlvkonna stereofotod on peamiselt pruunikad ja paksule papile kleebitud. 

1936. aastal sündisid teise põlvkonna stereofotod – vanameister andis siis välja „Kodumaa stereopiltide kogu“, mis koosnes 545 fotost. Saatesõnas kirjutas Jaan Riet: „Käesolevat piltide kogu, millega meie kodumaa on täielikumalt stereoskopeeritud kui ükski teine maa, täiendame aegajalt uute võtetega.“ Stereopildid olid hea kvaliteediga ja ilma pappaluseta. Haaratud on kõik Eesti maakonnad, kõige rohkem on kogus Viljandimaaga seotud fotosid (118), järgnesid Virumaa (92), Tallinn (74) ja Pärnumaa (74). Neid levitati üle kogu Eesti. Tänapäeval on stereopildid osa ajaloost, kuigi neist tehakse   anaglüüfprillidega vaatamiseks spetsiaalseid väljatrükke. 

Käesolev väljapanek näitab Jaan Rieti loomingut mitme külje pealt. Kui Rieti stereopiltide kogusse kuulusid enamasti vaated tuntud kohtadest, mida me tänapäeval nimetame turisminduses kohustuslikeks vaadeteks, siis esimesse ruumi on valitud ülesvõtted aegade jooksul linnasüdameks olnud turuplatsidest, kohtadest, kus elu kees. Mõnel juhul on Riet pildistanud kauplemist, kuid osas linnades, kuhu ta ilmselt jõudis siis, kui turg oli juba läbi, näeme tühje väljakuid. Mustvees kõnnivad turutänaval lehmad. Arusaadavalt on Viljandi turgu kujutavad stereopildid kõige rahvarohkemad, andes edasi ehedat XX sajandi alguse turumelu.

Teises ruumis on kaheksa Viljandi vaadet ja 17 stereopilti Rietite perekonnast. Perekonnafotod hämmastavad vaba ja sundimatu õhkkonnaga. Sellest ajast, XX sajandi esimesest kümnendist, oleme harjunud nägema üsna kangestunud hoiakuga poseerivaid inimesi ateljeefotodel. Perekonnapiltidel on Jaan Rieti ja tema abikaasa Marie Rieti vanemad, palju on pilte esiklapsest Hilja Rietist (1905 - 2006), hilisemast tuntud fotograafist. 

Tiina Parre,

Viljandi muuseumi fotokogu hoidja

Mari Vallikivi,

Kondase keskuse kuraator