Inspiratsioon elust enesest!
Kaido Rätsep kirjutab oma kunstnikuks olemisest järgmiselt:
„Joonistanud olen terve oma teadliku elu. Esimene mälestus pärineb lasteaiast, kui korraldasin umbes viieaastaselt Pärnus Mai lasteaias poistele ja plikadele Moskva kremli teemalise kunstinäituse. Tegin isegi kunstiäri ja vahetasin ühe poisiklutiga joonistuse tinasõduri vastu.
Nooruki ja punkarina oli mu tuba nagu ateljee, seal olid isegi laemaalingud.
Vahepeal, kui ma alkoholisõltlane ja „parm“ olin, kippus kunstitalent ära surema ja tuhmus.
Talent elustus, kui ma 2013. aastal oma joomarlusest meelt parandasin ja pühapäeviti, pärast kirikus käimist armsal 10-aastasel vennatütrel Marlenel külas käisin. Marlene andis mulle pakitäie pabereid, et umbes: „Onu, joonista!“ Tegin Mannule kurva pildi, kus jäneseemal on taignarull käes, jäneseissil silm sinine ja jänkulaps nutab. Marlene ei tahtnud kurba peret, vaid tervet ja rõõmsat, kus valitseks armastus.
Vennatütar värvis mu pildid ära ja kui ma järgmisel pühapäeval talle uuesti külla läksin, saingi Marlenelt mustandid, mille järgi asusin tootma "Elu-ja-ülirohkesti"-nimelise pealkirjaga postkaarte ja õige pea ka akrüülmaale. Inspiratsioon on kõik elust enesest.
Realistlikku elu ennast peegeldavad veel kristliku Hea Sõnumi vennaskonna kroonikad. Samuti ka vanaemade-vanaisade aegne Piibel ehk naturaalne Jumala Sõna, mis on oluline inspiratsiooniallikas.
Mu näituse enamuse moodustavad maalid Lõvikuningast, kes on inspireeritud piibliraamatu lehitsemisest. See lõvikuningas on üdini positiivne ning ta ei ole kiskja – seega Superlõvi, kes ei tee pisematele liiga ega söö neid ära. Samas on ta ka eetiline, väga kaastundlik, üllas ja võitja natuur. Läbi ja lõhki optimistlik ning varjatud sõnumina peegeldab endas ka Kristust. Kõikvõimas Jumal on koos temaga.
