10.02. - 25.03.2023
Kondase keskuse avatud skulptuurikogu
Kondase
keskuse skulptuurikogu on tekkinud tänu headele juhustele. Esimesed
kujud jõudsid meile juba muuseumi avamise aastal 2003, mil Soome
suursaatkonna vahendusel jõudis Kondase keskusse Viljandi
sõpruslinna Porvoo kunstniku Kaija Riitta Iivoneni sadadest teostest
koosnev väljapanek. Pärast näitust kinkis autor tänutäheks paar
pisikest põletamata savist palvetajakuju keskuse töötajatele.
2022. aastal annetati Kondase keskusele 60 värvilist puidust kujukest, mille autor oli siitilmast noorena lahkunud ehitustööline Guido Lehis. Tema ema soovis, et skulptuure säilitataks kusagil muuseumis. Guido Lehise meeleolukad kujud ajendasidki aastate jooksul tekkinud kogu üle vaatama ja skulptuure kappidest eksponeerimiseks välja otsima.
Kondase keskus on skulptuurikogu soetades silmas pidanud seda, et autor oleks iseõppinu. Erakordselt julge ja omanäolise loominguga paistavad kollektsioonis silma lätlane Karlis Lusis ja Pihkva oblastis elanud eestlane Martin Koppas.
Põhja-Lätis Braslava külas elanud ja kohalikus sohvoosis mehhanisaatorina töötanud Karlis hakkas pensionil olles 1990. aastate keskpaigas tegema värvilisi veidraid kostüümidraama tegelasi meenutavaid puukujusid. Pärast Kondase keskuses olnud näituse lõppu kinkis kunstnik 2007. aastal mõned kujud meile.
Martin Koppase (1908–1996) skulptuurid avastasime Pihkvast. Pihkva oblastis Zapolje külas elanud Martin Koppase skulptuurid olid õnneks pärast surma jõudnud kohalikku muuseumi, mis päästis need hävimisest. 2008. aastal õnnestus bürokraatia kiuste Pihkva muuseumile kuuluvaid Koppase eesti ja vene kirjandust tutvustavaid lavastuslikke skulptuure Viljandis eksponeerida. Meie kogusse kinkis mõned tööd Martin Koppase naisevend, keda Zapolje külas 2008. aastal külastasime.
Avastamist on veelgi, kokku on väljas kümne autori skulptuurid. Need on Arnold Vihmand, Natalja Saltan, Eino Viikilä, Voldemar Luht, Alma Maar, Guido Lehis, Debora Gutman, Kaija-Riitta Iivonen, Martin Koppas ja Karlis Lusis.
Kondase keskus teeb selle näitusega kummarduse kõigile isepäistele loojatele, meenutades sügava austusega ka neid, kes on lahkunud igavikuteele.
Mari Vallikivi
