JAANIÖÖL
10. märts 1963.
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 76 × 121 cm.
Maali ümbritseb 2 cm laiune kuldseks värvitud, lihtne puitraam.
Maalil on kujutatud müütiliste tegelaste pidu jaaniõhtu päikeseloojangul suvises looduses. Soe, rõõmsates toonides pilt. Maali keskel laotuval kollakasrohelisel lagendikul toimub noorte paaride hoogne ringtants. Tantsuring on maalitud justkui kõrgemalt, pooleldi pealtvaates. Jaaniööle omaselt on taevas kollakas kuma, kuna päikesevalgust jagub ka pööripäeva öösse. Tantsijaid piirab vasakult poolt muinasjutuline mets jämedate puudega. Tüvede tagant piiluvad väikesed naeratavad kuradid. Paremal pool on sile taevatoone peegeldav veekogu, kus istub kivil heledapäine näkk.
Põhiosa maalist võtab enda alla kollaka muruga tantsuplats ning seda ümbritsev maastik. Õhetav kollakasoranž taevas moodustab vaid umbes ühe viiendiku maali kogukõrgusest. Lagendikul keerutavad tantsu kuus paari. Pilgud teineteise poole pööratud, suu pisut avatud, teineteisest kinni hoides.
Tantsijate nahk on kujutatud tumeroosaga. Meestel on peas teravatipulised punased päkapikumütsid, lauba kohal, mütsiesisel valged tähekesed. Seljas sinised või punased särgid ja liibuvad püksid. Jääb mulje, nagu oleks tegu haldjate või pöialpoiste, mitte inimestega.
Tantsivate naiste tumekollaseid ja punakaspruune juukseid on kunstnik kujutanud nii lahtiselt lehvimas kui soengusse panduna. Neidudel seljas pikkade või lühikeste varrukatega lihtsad pluusid ning lendlevad, põlvini seelikud. Riietuses annab tooni valge, punane, lilla ja sinine.
Osa tantsijaid on jaaniööl oma riided seljast pillanud, justkui liig kirglikult ringtantsu keerutades. Üleval paremal pool ringis on praktiliselt alasti paar, kus naisel on heleroosa lehviv seelik niuete ümbert kohe-kohe lahti keerdumas ning meie poole seljaga tantsival mehel on peas vaid teravatipuline punane müts.
Tantsuringi ees vasakul, maali all servas, on paar, kes on kätest lahti lasknud, kuid pilgud püsivad teineteisel. Mees keksib ees, üks käsi puusas, teine naise poole sirutatud. Neidis järgneb samamoodi talle, seljas valge lühikeste käistega särk, soe punane seelik, jalas valged sukad ja kollased kotataolised kingad. Tema heledad lahtised juuksed lehvivad selja taga. Mehel on jalas pelgalt tumesinised aluspüksid ning peas punane müts. Tantsib rõõmsa hooga edasi, rõivaste puudumisest hoolimata.
Üks paar on jaaniööl tantsuringist eraldunud ning seisab paremal pool, pildi all nurgas. Noormees ja neidis on teineteise embuses ning suudlevad. Naise käed on ümber mehe kaela, mehe käed ümber naise piha, jalad harkis justkui tantsurütmis tammudes. Neidisel on kollased juuksed ja kingad ning helepunane kleidike või seelik. Mehel on lilla teravatipuline müts ja sama tooni püksid ning samblaroheline särk.
Tantsuringist paremal pool, maali keskosas, loogelise kaldajoone lähedal istub üksiku pruuni kivi peal heledanahaline näkk. Ta on vasaku küljega meie poole ning otse tema all peegeldub uuesti veepinnal tagurpidi kujutisena näkk kivil. Näkk on tõstnud oma parema käe kollaste pikkade juuste juurde ning kammib ja imetleb end vetepeeglist. Tal on heleroosa alasti inimkeha ning jalalabade asemel pruun sabauim.
Nii vaga vesi kui ka taevas on mõlemad kollase ja oranžiga maalitud.
Tantsuringist vasakul, metsaserval on kahe suure kollase ja lillaga maalitud kivilahmaka kõrval üks küpsem ja väärikam paar. Nad on pikemad ja poole suuremalt kujutatud kui tantsijad. Naine seisab vasakul ja temast mõlema käega hellalt kinni hoidev mees paremal pool. Piidlevad teineteist. Mõlemad on oranži päevitunud nahaga. Naisel on seljas roosakasvalge maani kleit, mille allääres on valge pitsivaht. Peas kannab ta suurt kollast kroonitaolist peaehet, jalas kollaseid kingi. Mees on pika kollase habeme ja pruunide juustega. Kannab peas valget teravatipulist turbani moodi mähitud mütsi. Seljas on pruun hommikumantli moodi rüü ja jalas helepruunid kingad. Tegemist oleks justkui selle peo kuninga ja kuningannaga.
Kogu maali vasakut serva ja pildi ülaäärt kolme neljandiku ulatuses katab sihvakate puudega mets ning üksikud põõsanutid siin-seal metsa ääres. Metsaserval õitseb siniseid, punaseid, valgeid ja kollaseid lilli, mida kunstnik on pisikeste puhmastena mitmele poole täpitanud. Puutüved on varjuküljel ehk vasakul pool maalitud lillaga, paremal pruuniga. Puuvõrad ja metsaalune on kujutatud maheda tumerohelisega ning päiksepoolne lehestik kollasega.
Puude-põõsaste vahelt piilub kogu metsaserva ulatuses kokku üheksa pruunikarvalist kuradit. Kuradikesed on kujutatud üsna üldistatult, teravatipuliste kõrvade ja sarvedega, valgete silmade ja naerusuuga.
Maali all vasakus servas on kirsipunasega kunstniku initsiaalid ja teose dateering ning valgete trükitähtedega pealkiri: P.K., 10. III. 63, “JAANIÖÖL”.
Mütoloogiast
inspireeritud maalil on ka teine pealkiri: “Metsakuningas,
metsakuninganna, näkk ja faunid”.