TAARA TAMMIKUS
8. jaanuar 1957
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 59 × 70 cm.
Maali ümbritseb 7 cm laiune tumepruun raam.
Sume Eestimaa suveöö põlistammede
all, kus lõkke ümber on kogunenud hulk pidulikes rahvariietes
inimesi. Soojades rõõmsates toonides maal, mille võib mõtteliselt
jagada kolmeks horisontaalseks osaks. Ülemise kolmandiku moodustab
harali okstega varjuline tammik. Keskmises kolmandikus on rahvasumm –
pidulised, kes on kogunenud ümber suure lõkke. Maali alumise
kolmandiku moodustab heinamaa ning selle keskel lõkke juurest alla
vulisev oja.
Pildile pealkirja kinkinud tammik annab kogu maalile mõjusa kaitstuse tunde. Kolm tüseda punakaspruuni tüvega puud seisavad kindlalt ja sirgelt. Lopsaka rohelise lehestikuga oksad maali ülemises servas laotuvad kaitsva kaarena inimeste kohale ning varjutavad öötaeva. Okste alumised küljed on maalitud punaka tooniga nii, et tekib eriline lõkkekuma efekt ning intiimne atmosfäär. Puutüvede vahelt paistab ühtlase müürina mustendav öö.
Lõkkeasemeks, maali keskel, on ümar ja lapik, helepruun kivimürakas nagu veskikivi. Kogu tegevus keerleb ümber lõkke, mis pillutab sambana sinakat, poolläbipaistvat suitsu ja sädemeid üles taeva poole. Rahvasumm, valgete pluuside, erivärvi triibuliste seelikute ning tumedate kuubedega on poolkaares lõkke ümber. Paarkümmend pidulist, nii vanu kui noori inimesi. Enamus seisavad. Kõik tegelased on joonistatud pisut nagu lapsekäega ja kujutatud samaväärse täpsusega. Erinevad rahvariidetüübid on värvustega edasi antud. Valged pluusid vahelduvad punaste vestide, siniste ja mustade kuubede või piki- ja põikitriibuliste seelikutega. Rahvariiete detailid, tikandid ning mustrid, on maalitud üldistatult, värviliste täpikeste või triipudena.
Tähelepanu püüab lõkkest vasakul, teistest eespool seisev paar. Noorepoolne linalakk naine, kes hoiab käes põllulilledest kimpu, seisab seljaga vaataja poole. Peas on tal torbikuna ülevalt laienev ja pealt lahtine tanu. Uhkele peakattele on imepisikeselt maalitud eri värvi triipe ja täpikesi. Nooriku heledad juuksed langevad sirgelt seljale. Rõivastuseks on neidisel valge pikkade varrukatega särk, pruunikaspunane vest ning punakat tooni seelik, mille allääres looklevad valged põikitriibud.
Naise vastas seisval tumedapäisel mehel on must kaabu, kuub, põlvpüksid ja punane kaelarätt. Jalas valged põlvikud.
Lõkkest paremal pool, seisab sarnaselt paarikesega, üksik nisukarva juustega noorik, sinistes rahvariietes. Ta on samuti vaataja poole seljaga, andes pildile teatava sümmeetria. Naise juukseid ehib hele peapael, millelt langeb seljaosale punase-valgekirjusid linte.
Naisest omakorda paremal, taamal, on parajasti lugulaulu puhumas tumeda kaabu, punaka vesti ja mustade pükstega torupillimängija.
Üleval pool, päris tammede all, istub lõkkest paremal pikkade lahtiste juuste ja valge habemega vanaätt. Ta toetub vasakus käes olevale, ülalt kaheharulisele kepile.
Maali alumises kolmandikus vuliseb lõkke-kivi alt välja järjest laienev oja, mis kulgeb maali alla äärde keskele. Selle pinnalt peegeldub roosakas tulekuma. Oja kallastel õitsevad valged ja punakad lillepuhmad ning kasvavad kõrretutid.
Veesilma vasakul kaldal istub vaataja poole seljaga ebaproportsionaalselt väikest mõõtu mees. Mehel on peas must kaabu, seljas must kuub ja põlvpüksid ning valged põlvikud. Vasakus käes on tinakarva õllekann ja paremas sama tooni peeker. Käed on anumatega külgedele laiali sirutatud justkui toostiks.
Kogu seltskond maalil on üsna staatilistes poosides, siiski piidlevad mõned meestest ja naistest teineteise poole. Üldmulje on pidulik ja veidi salapärane.
All paremal servas on murupinnal rohelises kirjas teose dateering ning kunstniku signatuur: P.Kondas, 8. I. 57. Sellest omakorda allpool on mustas kirjas trükitähtedega pildi pealkiri: „TAARA TAMMIKUS“.
Müütilist aega, tegelasi või sündmusi
rahvapärimusest võib leida mitmelt Kondase maalilt. Juba noore
kooliõpetajana olevat Kondas kirjutanud ja lavastanud näitemänge,
kus olulist rolli täitis rahvamuistenditest pärinev aines.