Unenägu, 1960

H. UNENÄGU 

Dateerimata, oletatavalt 1960.

Õli, lõuend.

Maastikuformaadis, mõõtudega 72 × 111 cm.

Maali ümbritseb 4 sentimeetri laiune lihtne tumepruun puitraam.

Teos on kahepoolne, teisel küljel on maal nimega „Parnass“.

Trööstitu avar maastik, mida ümbritseb laia vööna sümboleid ja kujundeid täis maalitud riba, justkui teine raam. Maastikul on hajuti mõned üksikud objektid. Kõik loetavad detailid on imeväikesed, andes ruumi tühjusele asjade ning (inim)elude ümber. Oleks justkui valitseks haudvaikus. Pruunis koloriidis, lage, heidutav ja kõhe, peaaegu sürrealistlik pilt. Kasutatud on pruuni eri varjundeid, samblarohelist, tumesinist, tumekollast, musta ja valget.

Teose võib kirjeldamisel jagada mõtteliselt kaheks – pruuni ja samblarohelisega maalitud maastikuks ning seda raamivaks kujunditest ribaks, mida nimetame edaspidi tinglikult: „maalitud raamiks“.

Maastikuosa ülemise poole täidab punetav, roosakaspruun taevas. Horisontaalsel keskteljel on madal ja lame oranžikaspruun küngas. Nõlva taga on taevas pisut heledam, nagu tulekahju kumas. Künka eest kulgeb paremalt vasakule oranžikaspruun põllutee, mis käänab vasakul pildipoolel üles künka taha ja kaob vaateväljast.

Vasakul ja paremal pool tee otstes, päris maastiku servades, on maalitud kaugusesse pisikesed tumedad talukompleksid. Hooned on tihedalt üksteise kõrval ning põlevad. Kollase ja punasega maalitud tulekeeled limpsavad katustest välja, must suitsusammas tõuseb tossutades ülespoole. Tulekahjust lenduv suits annab punakale taevalaotusele maali ülaosas kergelt vinese ja tumeda varjundi.

Mööda teed, maali keskteljest pisut paremal pool, veereb üksik tumesinine suurte ratastega vanker.
Laadungiks on vasakul mustad kogud ning paremal paar sõjaväerohelises kuju, kelle kohal on omakorda väikesed valguskiired nagu taskulambi vihud hämaruses.

Vasakul, teekäänaku juures, seisab musta-valge-triibuline teeviit, mis meenutab piiriposti. Sellest on just möödunud helepruun, kumera katusega rongivagun ning hakkab nüüd otsapidi künka taha kaduma.

Lagendiku alumise poole võtab enda alla avar rohekaspruun väli mõne oranžikaspruuni laiguga. Rohumaa allääre keskel on esiplaanil veidi suurem objekt – valgete lehtede ja punaste kaantega avatud raamat. Vasakul lehepoolel on näha suur tumesinine S täht ning selle sees väiksem i ja õ, all paremal nurgas number 2. Parempoolsel leheküljel on kunstnik samuti sinisega markeerinud loetamatus käekirjas tekstiosa. Maastiku all paremas servas on rohekal murul punaste trükitähtedega teose pealkiri: H. UNENÄGU.

Trööstitut lagendikku ümbritseb ühtlase lindina, umbes 10 cm laiune maalitud raam. See on jõulisem ja värvikam kui maastik. Raami sisse on sümmeetriliselt paigutatud erinevaid sümboleid ja kujundeid. Nurgad on kujundatud väikeste rombitaoliste pindadena, kus öösinise tähistaeva taustal on diagonaalselt nurga suunas mustad täägid. Paremal ja vasakul küljel on tumekollasel taustal pika musta pulga otsas sinise ja valgega maalitud käerauad. Ülemisel ja alumisel raamiosal on kujutatud väheaimatavalt inimeste päid. Maalitud on väga ebamääraselt – paari värvilaiguga inimkuju edasi andes. Üleval pool on inimesed maalitud külma rohelise, tumekollase ja mustjaspruuniga valgele taustale. Peade vahel on kaht ratast ning neid omavahel ühendavat telge meenutavad mustad kujundid. Allpool on inimesed maalitud tumesinisele taustale ja justkui mustade trellide või narivoodite vahele. Inimeste mustririba katkestab mõlemal juhul keskel must ruudustik. Sel on samuti tumesinine tähistaeva taust nagu tääkidel. Osa ruute on siin täidetud punases ja valges kirjas numbrite ning matemaatiliste sümbolitega. Üleval keskel on näiteks ruudustikus: 31-1 ja 4 ning all: 2-2 ja 8+9.

Maal „ H. Unenägu“ on arvatavasti kõige tugevama salakoodiga teos Kondase loomingus. Teadaolevalt on see pühendatud küüditamisele. Kunstnik ise on maali hiljem kommenteerinud järgmiselt: “Inimeste küüditamiseks on valmis pandud vagunid, sest hiinlased tulevad! Ja need, kes on pardi (partei) tiiva all, need juhivad mängu.”