PAUNVERE POISID
1961
Õli, lõuend.
Ruudukujuline, mõõtudega 78,5 × 78,5 cm.
Maali ümbritseb 4 cm laiune lihtne punakaspruun puitraam.
Maalil
on temperamentne jõukatsumise stseen, kus lihtsasse musta ja
valgesse riietatud noormehed kihutavad uhketes sini-punases
rõivastuses poisid parvega üle jõe teisele kaldale tagasi. Nagu
pildi pealkiri viitab, on kunstnik inspiratsiooni saanud Oskar Lutsu
noorsoojutustusest “Kevade“, kus eesti ja saksa soost koolipoisid
jõekaldal kaklevad. Diagonaalse kompositsiooniga rõhutatakse maalil
liikumist veelgi – figuurid on jaotatud alt vasakult üles
paremale. Lai sinine jõgi voolab pildi keskkohas kaklejate salgaga
risti – vasakult ülevalt alla paremale. Kokku on kujutatud
kakskümmend neli noormeest, tasapinnaliselt, ilma varjudeta,
aktiivsetes poosides. Maali koloriit on nooruslikult hele, särtsakas
ja pilkupüüdvalt klaar. Lahendatud musta, valge, taevasinise,
tumepunase, kollakasrohelise ja oranžikaspruuniga.
Pildi alumise poole võtab enda alla kollakasrohelise ja oranžikaspruuniga maalitud jõekallas nn eesti poiste pool, kust parajasti pagevad tuupi saavad saksad. Ülemise pildipoole võtab enda alla jõgi parvega ning vastaskallas valge häärberiga. Eesti poistel on sakris heledamad juuksed, punased põsed, seljas valged särgid, mustad püksid ning enamik on paljajalu. Sakslastel on tumedad juuksed, pikad kongus ninad, seljas sinised kuued, tumepunased püksid ja jalas mustad säärsaapad. Peas on rohelised üles keeratud servaga kaabud, millel ilutseb kuklas üksik tumepunane sulg.
Nn eesti poolel on kokku neliteist figuuri. Osa Eesti poisse hoiab siin relvadena käes pika varre ja konksuotsaga pootshaake, ahjuroope, kive jmt, mis on kätte juhtunud. Mõned saksa poisid on maha paisatud ning eestlased tuuseldavad neid, teised pagevad ummisjalu.
Kõige äratuntavamaks tegelaseks siin on nn Kentuki Lõvi ehk Joosep Toots, keda on maalil kujutatud kaks korda. Jõekaldal, maali vasakus servas toetub ta üksiku kollakate lehtedega kase najale ning sihib isetehtud püstoli ehk Tamasseri raudadega parvel olijaid. Tema vasakus käes põleb veel süütamiseks kulunud tikk, püstolitorust sähvatab parajasti välja kollakas tulejutt. Poisinagal on sakris kollakad juuksed, musta värvi kuub, mustad püksid ja säärsaapad. Teiseks on Tootsi kujutatud päris pildi allääres, keskel, meie poole seljaga. Tal on punakaspruun juuksepahmakas ja must kuub. Siin on Tootsil vasakus käes punaseks värvitud mustavöödiline maakera ja paremas käes üles tõstetud, punakalt hõõguv ahjuroop.
Maali all vasakus nurgas on kujutatud suurt kasvu tugevat poissi – nagu O. Lutsu Tõnissoni, kes tassib süles rasket ümarat kivi.
Pildi paremas nurgas on aga väiksem poiss - nagu O. Lutsu Lesta, kes istub saksa noormehe peal ja surub oma vastasele murumätast näkku justkui hüüdes: „Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!“
Maali keskel, jõepinnal, ujub suur kollakasbeež nelinurkne parv, mida hoiavad pealtpoolt koos kaks pikka puuprussi. Kaks saksa noormeest üritavad veel viimasel hetkel kaldalt pika sammuga lahkuvale parvele hüpata. Teised kaks on parvel ja hiivavad end pikkade puutoigastega kaldast lahti. Lisaks hulbib vees veel lüüasaanult kuus saksa poissi. Kaks noormeest on aga juba jõudnud vastaskaldale ning jooksevad nüüd mööda teerada valge hoone suunas. Häärberil on kaks korrust, sakmeline rinnatis, piklikud kaaraknad ning kõrge trepp sissepääsu ees. Hoone kõrval vasakul on kitsas horisontaalne riba maastikku kollakasroheliste puude ja põõsastega. Selle kohal ühtlaselt helesinine taevas.
Teose dateering ja kunstniku signatuur on maali all vasakul küljel, ülalt alla mustas kirjas 61. P.K. Täpne kuupäev on loetamatu.
Kevadine
pilt, täis noorte inimeste energiat ning elujanu.
„Paunvere poisid“ viib tahtmatult mõtted kunstniku autobiograafiale. Aastatel 1924-1961 tegutses Paul Kondas erinevates Viljandimaa koolides pedagoogina. Sellest 1925-1941 Suure-Jaani Algkooli õpetaja ning koolijuhina. 1945. aastast sai temast Viljandi õhtukeskkooli asutaja ja direktor. 1950. aastatel õpetas Kondas aga Raudna põhikoolis keemiat, füüsikat, joonistamist ning tööõpetust. Küllap olid poiste koerustükid elupõlisele koolipapale hästi teada.