Paul Kondase maalide kirjeldustõlked

SUPLEVAD NAISED

Paul Kondas. “Suplevad naised”, 14. november 1957.

Õli, lõuend.

Maastikuformaadis, mõõtudega 79 × 111 cm.

Maali ümbritseb 4,3 cm laiune punakaspruun puitraam.

Rõõmus, suvine pilt alasti naistest, kes suplevad jões või päevitavad kaldal. Üle pildipinna on tabatud erinevates tegevustes kokku neliteist naist ning üks väikelaps. Suurema osa maalist võtab enda alla sinakas jõgi teose keskel. Jõgi laiutab maali allääres ja kulgeb üles vasakule pildipinnast välja. Maali ülemises horisontaalses kolmandikus teeb see looke vasakule ning aheneb poole kitsamaks. Suplus toimub maali alumises pooles, jõe laiemas osas. Pildi koloriit on rõõmsalt kontrastne: domineerivad lillaka varjundiga heledam sinine, punakaspruun, oranžikaspruun, kärts heleroheline, aktsenti annavad rannalinade ja lainevahu-valge.

Esmalt püüavad pilku vees suplejad. Kuus naist ja laps on jalgupidi vees. Kunstnik on maalinud suplejate hullamisest tekkinud vahutavat vett, mis loksub paremasse kaldasse, valgete laineliste triipudena. Pildi tsentris on otsevaates, mõlema käega kahes eri suunas ulakalt jõevett pritsiv brünett. Veepritsmed on maalitud valgega nagu katkendlikud jooned, mis hargnevad kiirtena laiali naise peopesadest. Oma parema käega sihib naine endast vasakul pool vees sumavat sihvakat laiapuusalist naist. Viimasel on küpse nisu karva poolpikad lainelised juuksed, seisab meie poole seljaga. Vasaku käega pritsib hullav naine endast allpool vasakul, pruunil kivil istuvat brünetti. Naine kivil on meie poole küljega ja näitab pritsijale “pikka nina”, pannes mõlema käe harali sõrmed ülestikku oma nina otsa.

Vasakul, päris maali all servas on tumedate lühikeste juustega supleja, kes tõstab parajasti vette heledapäist last. Julgustavalt naeratav ema on teinud kaldalt pika etteastuva sammu ja kummardub pisikest hoides vee poole. Lapse käed on sõrmed harali üles tõstetud, näol hädine ilme. Nende vastas, maali all paremal ääres, on helepruunide lühikeste juustega naine. Ta on meie poole samuti küljega ning sumab pikema sammuga jõevees. Naise käed on ette sirutatud ja peopesad kausina koos, justkui kannaks pihkudes vett.

Jõe vasakpoolseks kaldaks on väike kolmnurkne liivane nukk, üleni punakaspruunis toonis. Kolmnurga üks teravik on pildi alumises vasakpoolses nurgas, teine maali horisontaalse kesktelje kõrgusel, võttes enda alla vertikaalselt umbes viiendiku pildi laiusest. Liivasel kaldanukil on paiguti rannale jäetud rõivaesemeid. Alt üles: õlgkübar, tumepruunid madala kontsaga naistekingad, kuhi valgeid rõivaid, valge kübar, mustad kontsakingad. Üleval, kingadest paremal pool istub pesuväel naine ja riietub parajasti. Tema jalad on põlvest kõverdatud ning käed üleval – tõmbab tuules lehvivat valget kleiti üle pea.

Maali paremal servas on piklik kolmnurkne kaldanina, mis algab paremalt ülemisest pildipoolest ja kulgeb horisontaalselt vasakule pildiäärde välja nii, et kalda teravik puutub vastu maali vasakut serva. Parempoolne kallas lõpeb maali alumises neljandikus andes maad jõevoogudele. Kallas on palistatud oranžikaspruuni liivaribaga.

Jõepervele on kunstnik järjest ritta maalinud seitse valgete rannalinadega alasti naist. Enamus neist päevitab. Peesitajate selja taga on ereroheline muru, üks lillaka tüvega pisem puu ning kaugemal, pildi ülaservas, ridamisi viis põõsanutti. Maali ülemise seitsmendiku moodustab horisontaalne, ühtlaselt helesinine viirg – nagu taevas või meri.

Parempoolse kaldanina teravikust alla, mööda jõekallast paremale liikudes on naised järgmised. Pildi ülaosas, keskteljest vasakul, on valgel rannalinal kõhuli ja käsipõsakil pikkade lahtiste juustega brünett. Naine on vaataja poole küljega, jalad vasakule välja sirutatud. Naisest paremal, lebab maas kullerkupu-kollane kleidike. Kleidist edasi istub valgel linal järjekordne brünett. Ta on näoga meie suunas ja põlvist kõverdatud. Naise varbad puudutavad pea-aegu jõevett. Oma parema käe koos valge linaga on ta tõstnud rindade ning vasaku käe pea kohale, justkui end kuivatades. Paremal kaldal kolmas naine on samuti istuli. Poisipeaga brünett on näoga meie suunas ning põiminud käed ümber kõverdatud põlvede. Tema päikest saanud nahk punetab. Neljas, roosaka jumega päevitaja lebab taas pikali, jalad vasakul, pea paremal pool. Lesib külili valgel linal, näoga meie poole. Oma parema käe on naine asetanud kõverdatult üle kõhu. Kaldapervel viies brünett on samuti selili valgel linal, varbad jõevee suunas. Mõlemad käed on lõõgastunult üles pea juurde kõverdatud. Tema kõrvale paremale jääb pisike puu. Kuues, tumedapäine naine seisab teiselpool puud, pilk suunatud vasakule. Naine on just äsja tõmmanud lahti rannalina, mis on valge kaarena tema paremal küljel nagu tuult täis puri. Seitsmes, kastanpruunide juustega, poisipeaga naine on kohe tema ees, istub jalad veepiiril. Hoiab mõlema käega paremal pool maapinnale laotuvat valget rannalina, kuhu on kahes reas rohelisega kirjutatud pildi valmimise daatum ning kunstniku initsiaalid: 14.XI 57.a. P.Kondas.

Kõik naised on kunstnik maalinud mustasilmsed ja punase suuga, väga saleda pihaga, laiade puusade, õun-ümmarguste rindade, tumedate häbemekarvade ja ebamääraste soengutega. Naised on pigem noored ja õitsvas eas.

Pildi esmamulje on muigele-ajav, kuid tabatud hetk ise lõõgastav. Alasti suplejad saavad end isekeskis täiesti vabalt tunda. Näib, nagu oleks tegu alles esimeste palavate ilmadega, mil karges jõevees juba kasta kannatab ning noored naised end palavikuliselt võidu punetavaks päevitavad.

Maalil on ka mõtteline paariline: „Suplevad mehed“.