Kuni 31. mai 2026
Valik töid Kondase Keskuse kollektsioonist
Kondase Keskuse kunstikogu koosneb töödest, mille ühisnimetajaks on autsaiderkunst.
Praeguseks on kogus ligi tuhat tööd, millest osa on muuseumi kogusse jõudnud annetustena,
suurem osa aga ostetud erihooldekodudest ja päevakeskustest üle Eesti.
Mõiste “autsaiderkunst” vajab pidevat lisaselgitust ja selle sisu on ajas mõnevõrra muutunud.
Üldjoontes peetakse autsaiderkunsti all silmas loomingut, mis sünnib väljaspool tavapärast kunstisüsteemi — sageli ilma akadeemilise kunstihariduseta autoritelt ning sõltumatult kunstimaailma institutsioonidest, normidest ja ootustest. Mõiste ei viita tingimata kindlale stiilile, vaid pigem loojapositsioonile -- sellele, et teosed lähtuvad isiklikust sisemisest sunnist, omailmast ja eneseomasest väljendusviisist, mitte professionaalse kunstivälja reeglitest või turuloogikast.
Pärast Teist maailmasõda arendas Jean Dubuffet edasi mõistet art brut, laiendades seda ka ühiskonna äärealadel tegutsevate loojate kunstile. 1972. aastal populariseeris Roger Cardinal ingliskeelset terminit outsider art, tähistamaks loomingut, mis sünnib väljaspool institutsionaalset kunstimaailma. Tänapäeval on see kunst üha enam lõimitud näituste ja ka kunstituruga, kuid termin ise tekitab vaidlusi. Uurijad rõhutavad, et kuigi mõiste võib olla problemaatiline, aitab see siiski mõista teoseid, mis lähtuvad erandlikest elukogemustest, vaimsetest seisunditest või alternatiivsetest maailmatõlgendustest ning seavad küsimuse alla meie tavapärase arusaama nii kunstist kui reaalsusest.
Siinse näituse vanimad teosed on naivisti ja taluperemehe Hugo Sturmi (1891–1979) õlimaalid, mille iseõppinud kunstnik lõi kõrges eas 1970. aastatel. Sturmi elukäik oli erakordne ka väljaspool kunsti: ta osales Vabadussõjas, oli Vabadusristi kavaler ning II maailmasõja ajal peitis end metsas.
Veidi hilisemast ajast pärinevad harrastuskunstniku ja maletaja Arnold Vihmandi (1912–2003) skulptuurid. 1980.–1990. aastatel tahus ta tuhaplokkidest oma perekonnaliikmete portreid, mis mõjuvad ühtaegu arhailiste ja isiklike mälumärkidena. Kondase Keskuse üks hilisemaid leide on Rein Aunistu (1959–2016) looming. Paberivabrikus ja sovhoosides töötanud autor asus 1990. aastatel Viljandimaa metsade keskel elades voolima puidust kujusid; tema töid ei eksponeeritud kunstniku eluajal avalikult.
Üks suuremaid annetusi jõudis kollektsiooni 2018. aastal Heino Lillepuu (1937–2013) sugulastelt. See annab hea ülevaate iseõppinud looja ühiskonnakriitilistest ning Eesti ajalugu ja kangelasi kujutavatest sarjadest.
Suurem osa töödest on siiski Kondase Keskuse kollektsiooni ostetud erihooldekodudes elavatelt või päevakeskustes tegutsenud autoritelt nagu Diana Rahuba, Jevgeni Logvinenko, Tambet Tamm, Kristjan Lume, Ingrid Kivimeister jt. Välitöödega on jõutud ka Eestist kaugemale. Näiteks Edmunds Jaudzemsi looming avastati Jelgava hoolekandeasutusest. Jaudzemsi puhul on teada, et ta sündis Bauskas ning on joonistanud juba alates 1991. aastast.
Pärast 2023. aastal Kondase Keskuses toimunud Austria Lebenshilfe süsteemis töötavate erilist tuge vajavate kunstnike näitust omandas muuseum oma kogusse viie autori teoseid, nende seas ka Christian Rebhani loomingut. Kondase Keskuse kogusse kuulub ka üks USA rahvusvaheliselt tuntud iseõppinud kunstniku Mose Tolliveri (1919–2006) teos, mis asetab kohaliku kogu autsaiderkunsti ja naivismi laiemasse rahvusvahelisse konteksti.
Valik töid Kondase Keskuse kollektsioonist
Kondase Keskuse kunstikogu koosneb töödest, mille ühisnimetajaks on autsaiderkunst.
Praeguseks on kogus ligi tuhat tööd, millest osa on muuseumi kogusse jõudnud annetustena,
suurem osa aga ostetud erihooldekodudest ja päevakeskustest üle Eesti.
Mõiste “autsaiderkunst” vajab pidevat lisaselgitust ja selle sisu on ajas mõnevõrra muutunud.
Üldjoontes peetakse autsaiderkunsti all silmas loomingut, mis sünnib väljaspool tavapärast kunstisüsteemi — sageli ilma akadeemilise kunstihariduseta autoritelt ning sõltumatult kunstimaailma institutsioonidest, normidest ja ootustest. Mõiste ei viita tingimata kindlale stiilile, vaid pigem loojapositsioonile -- sellele, et teosed lähtuvad isiklikust sisemisest sunnist, omailmast ja eneseomasest väljendusviisist, mitte professionaalse kunstivälja reeglitest või turuloogikast.
Pärast Teist maailmasõda arendas Jean Dubuffet edasi mõistet art brut, laiendades seda ka ühiskonna äärealadel tegutsevate loojate kunstile. 1972. aastal populariseeris Roger Cardinal ingliskeelset terminit outsider art, tähistamaks loomingut, mis sünnib väljaspool institutsionaalset kunstimaailma. Tänapäeval on see kunst üha enam lõimitud näituste ja ka kunstituruga, kuid termin ise tekitab vaidlusi. Uurijad rõhutavad, et kuigi mõiste võib olla problemaatiline, aitab see siiski mõista teoseid, mis lähtuvad erandlikest elukogemustest, vaimsetest seisunditest või alternatiivsetest maailmatõlgendustest ning seavad küsimuse alla meie tavapärase arusaama nii kunstist kui reaalsusest.
Siinse näituse vanimad teosed on naivisti ja taluperemehe Hugo Sturmi (1891–1979) õlimaalid, mille iseõppinud kunstnik lõi kõrges eas 1970. aastatel. Sturmi elukäik oli erakordne ka väljaspool kunsti: ta osales Vabadussõjas, oli Vabadusristi kavaler ning II maailmasõja ajal peitis end metsas.
Veidi hilisemast ajast pärinevad harrastuskunstniku ja maletaja Arnold Vihmandi (1912–2003) skulptuurid. 1980.–1990. aastatel tahus ta tuhaplokkidest oma perekonnaliikmete portreid, mis mõjuvad ühtaegu arhailiste ja isiklike mälumärkidena. Kondase Keskuse üks hilisemaid leide on Rein Aunistu (1959–2016) looming. Paberivabrikus ja sovhoosides töötanud autor asus 1990. aastatel Viljandimaa metsade keskel elades voolima puidust kujusid; tema töid ei eksponeeritud kunstniku eluajal avalikult.
Üks suuremaid annetusi jõudis kollektsiooni 2018. aastal Heino Lillepuu (1937–2013) sugulastelt. See annab hea ülevaate iseõppinud looja ühiskonnakriitilistest ning Eesti ajalugu ja kangelasi kujutavatest sarjadest.
Suurem osa töödest on siiski Kondase Keskuse kollektsiooni ostetud erihooldekodudes elavatelt või päevakeskustes tegutsenud autoritelt nagu Diana Rahuba, Jevgeni Logvinenko, Tambet Tamm, Kristjan Lume, Ingrid Kivimeister jt. Välitöödega on jõutud ka Eestist kaugemale. Näiteks Edmunds Jaudzemsi looming avastati Jelgava hoolekandeasutusest. Jaudzemsi puhul on teada, et ta sündis Bauskas ning on joonistanud juba alates 1991. aastast.
Pärast 2023. aastal Kondase Keskuses toimunud Austria Lebenshilfe süsteemis töötavate erilist tuge vajavate kunstnike näitust omandas muuseum oma kogusse viie autori teoseid, nende seas ka Christian Rebhani loomingut. Kondase Keskuse kogusse kuulub ka üks USA rahvusvaheliselt tuntud iseõppinud kunstniku Mose Tolliveri (1919–2006) teos, mis asetab kohaliku kogu autsaiderkunsti ja naivismi laiemasse rahvusvahelisse konteksti.
