OLEME SULETUD 25. ja 26. detsmbril. ILUSAT JÕULUAEGA!
Näitus "Toomiku, Ole ja Mäetamme ellujäämise kunstid. Jaan Toomik, Kaido Ole ja Marko Mäetamm" avatakse on 12. oktoobril kell 15.
Näitus on avatud 25. jaanuarini 2025.
15. augustil toimub näituse "Varjatud maailmade avardumise" kolmiktuur.
Kallid Kondase keskuse sõbrad!
Armsad kunstihuvilised!
Ootame teid Viljandist algavale bussituurile, kus ühe päeva jooksul on võimalik kuraatori saatel külastada kõiki kolme näitust.
REGISTREERI TUURILE SIIT - https://forms.gle/NPfqd49JHg9aw3oL7
---
Tuur algusega Viljandist (15.08)
9.45 KOGUNEMINE KONDASE KESKUSE EES
10.00 buss väljub Tartusse
11.20 - 12.30 KURAATORITUUR TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUMIS
13.40 saabumine Valka, lõunapaus Johanna kohvikus (ei sisaldu pileti hinna sees)
15.00 - 16.00 KURAATORITUUR VALGA MUUSEUMIS
17.00 buss saabub Viljandisse
17.10 - 18.10 KURAATORITUUR KONDASE KESKUSES
HIND 40€ inimese kohta (hinna sees tuurid näitustel ning bussisõit)
_block.png)
1.06.–29.09.2024
autsaiderkunsti, koondades esmakordselt ühele näitusele mitme maa kunstnike erakordsed,
kuid laiemale publiku eest seni varjus olnud tööd.
Välja on pandud teosed kümne riigi ajaloolise ja kaasaegse autsaiderkunsti kogudest.
Enamasti on tegemist psühhiaatriahaiglates või erihooldekodudes sotsiaalses
isolatsioonis sündinud kunstiga. Esindatud on ka kunstiteraapia seansside käigus või
stuudios juhendajate käe all loodud tööd.
Sageli ei ole autsaiderkunstnike loomingut võimalik liigitada mingi konkreetse stiili alla,
eristada geograafiliselt või paigutada kindlasse ajastusse. Küll on neile aga omane
teatud universaalsus ja ambitsioonitus, kompromissitus ning sügav läbitunnetatud siirus.
Mõnel juhul on kunst ainus suhtlusvõimalus looja ja välismaailma vahel.
„Varjatud maailmade avardumine“ toimub korraga Viljandis, Tartus ja Valgas. Kolme
linna väljapanekud on omavahel mõtteliselt seotud, moodustades üksteist täiendava
terviku.
KURAATORITUURID NÄITUSEL „Varjatud maailmade avardumine. Ida-Euroopa autsaiderkunst“
L, 8.06 kell 11 ja 15 Valgas
L, 8.06 kell 11 ja 15 Viljandis
N, 13.06 kell 19 Tartus
L, 15.06 kell 12 Viljandis
L, 27.07 kl 12 Viljandis
L, 3.08 kell 12 Tartus
L, 17.08 kell 12 Valgas
L, 31.08 kell 12 Viljandis
L, 14.09 kell 11 ja 15 Viljandis
L, 14.09 kell 11 ja 15 Valgas
L, 28.09 kell 12 ja 16 Tartus
L, 28.09 kell 12 ja 16 Viljandis
Kohtumised klaasikunstnikega
Kondase keskuses 16. märtsini avatud Eesti klaasikunstnike ühenduse suurel näituse "Legendide aeg" saavad huvilised neljal laupäeval kohtuda tööde autoritega. Lisaks väljapandu sisulisele ja tehnilisele taustale tutvustavad kunstnikud oma loomingut laiemalt.
20. jaanuaril kell 14 on Viljandis Sofi Aršas, Piret Ellamaa ja Kateriin Rikken;
27. jaanuaril kell 12 Tiina Sarapuu, Maret Sarapuu ja Eili Soon;
10. veebruaril kell 12 Merle Kannus, Erki Kannus ja Malle Karik-Hallimäe;
2. märtsil kell 12 Kai Kiudsoo-Värv, Kairi Orgusaar ja Riho Hütt.
Laupäeval, 11. novembril kell 16 avame Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituse "Legendide aeg". Näitus jääb avatuks kuni 16. märtsini 2024.
Tartu
Kunstimuuseumis on 17. juunist kuni 15. oktoobrini 2023 näitus “Kui magatud unest saaks midagi aru? Töid
Prinzhorni ja Kondase keskuse kollektsioonist”.
Näituse
kuraatorid on Kondase keskuse juhataja, kunstiajaloolane Mari Vallikivi ja kunstiajaloolane Eva Laantee Reintamm
Väljapanek
tutvustab 20. sajandi alguse murrangulist aega nii psühhiaatrias kui
ka kunstiloos, tuues välja ajaloolised sidemed Tartu ja Heidelbergi
vahel. Heidelbergis, Prinzhorni muuseumis asub üks suurimaid
kollektsioone psühhiaatriahaigla patsientide loodud kunstiteostest,
mis on sündinud enne kaasaegse psühhofarmakoloogiliste ravimite
kasutuselevõttu. Esmakordselt Eestis on võimalik näha selle
harukordse kollektsiooni originaale. Samuti eksponeeritakse esimest
korda 20. sajandialguse Tartu psühhiaatriliste patsientide
joonistusi. Ajalooliste teoste kõrval on väljas tänapäevane
autsaiderkunst Kondase keskuse kogust, luues dialoogi eri ajastute ja
regioonide vahel.
Teadusliku
psühhiaatria rajaja professor Emil Kraepelin (1856–1926), Tartu
ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori looja, töötas aastatel
1886–1891 Tartu ülikoolis, seejärel 1891–1903 Heidelbergi
ülikoolis. Nii Tartus kui Heidelbergis juhtis ta ülikooli
psühhiaatriahaiglat ning oli üks esimesi, kes vaatles ja säilitas
sealsete patsientide tehtud joonistusi ning käsitööd haigusloo
osana. Neid seoseid silmas pidades on kuraatorid teinud valiku
Prinzhorni kogu vanimast, Kraepelini-aegsest kihistusest, millest osa
eksponeerimisele tulevaid teoseid pole Heidelbergis asuv muuseum
kunagi varem välja laenanud.
Lääne psühhiaatrias on patsientide eneseväljendusaktidesse suhtutud erinevalt, vahel ka üsna vastukäivalt. Ühelt poolt oli neil laiemale kunstielule positiivne mõju: 20. sajandi alguses ringelnud ekspressionismi teooriad aitasid jõuda vaimuhaiglates loodud kunsti psühhiaatrite poolse tunnustamiseni, mis kajastus näiteks selles, et säilitamiseks valiti spontaansema väljenduslaadiga teoseid. Tänu kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni 1922. aastal ilmunud raamatule “Vaimuhaigete pildiloome” ajas see kunst siirdeid mitmetesse avangardistlikesse vooludesse, mõjutades kunstipilti kuni tänaseni. Teiselt poolt nägid totalitaarsed ühiskonnad selles vaid negatiivset. Mõned teosed Prinzhorni kollektsioonist leidsid oma koha ekspressionismi kõrval Natsi-Saksamaa degenereerunud kunsti Entartete Kunst rändnäitusel (1937-1941), kus neid kasutati avangardismi patoloogilisuse tõestusena. Sellises suhtumises polnud midagi uudset, sest nii mitmedki vanema põlvkonna psühhiaatrid, teiste hulgas ka Kraepelin pidasid oma patsientide loomingut mandumise ilminguks.
Olgu tegemist psühhiaatrilise või kunstilise vaatepunktiga, on ravi- ja hoolekandeasutustes loodud kunst säilitanud paljuski oma sõltumatu positsiooni. Näitus vaatleb 100 aasta jooksul toimunud arenguid, katkestusi ja tagasilööke, pakkudes mõtteainet institutsionaalse tõrjutuse, „sees- ja väljasolija” seisundi suhtelisuse, katki minemise ja terveks olemise, unenäolisuse ja tegelikkuse õhkõrna piiri kohta nii kogu ühiskonnas kui ka kunstimaailmas.
Autorid: Georg Goob, Jane Grier, Johann Knopf, Joseph Alois Gottlieb Maier, Anna Marie Lieb, Michael Kolb, Anonüümne autor (Juhtum 240), Stefanie Richards, paruness Zerheimb, Alois Dallmayr, Heinrich Mebes, August Natterer, Emilie Wulffius, Günther Heinrichsohn, Anonüümne autor, Mait Rebane, Heiki Säga ja John Lake.
teksti
autor Mari Vallikivi
Graafiline disain ja kujundus: Joonas Rumvolt ja Kärt Einasto
Tõlkijad: Peeter Talvistu, Ann Kuslap ja Carl Philip Laantee Reintamm
Keeletoimetajad: Richard Adang, Tiina Sarv
Koordinaatorid: Kristlyn Liier ja Indrek Grigor
Teoste laenajad: Sammlung Prinzhorn, Kondase keskus ja Tartu Ülikooli kliinikum.
Näituse meeskond: Nele Ambos, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Marko Leht, Katrin Lõoke, Viktor Kiss, Jaanika Kuznetsova, Tõru-Tõnn Parts, Kristel Sibul, Urmo Teekivi
Erilised tänud: prof. Thomas Röske, prof. Jüri Allik, Ingrid Litzinger, Sarah Debatin, Torsten Kappenberg, Eva Fastenau, Indrek Linnuste, Margus Rebane, Hele Punga, Silja Tennosaar, Maarika Pällo, Lauri Pärna, Annika Vihmann, Jaan Ulst, Erni Kask, Tartu 2024
.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Kondase Keskuses etendub lavastus ,,Naiste tuum, meeste kuub”
3. juunil esietendub Adeele Jaago loodud visuaalne luulelavastus ,,Naiste tuum, meeste kuub”. Lavastaja enda kirjutatud dramaturgia põhineb Eesti naisluuletajate loomingul, moodustades tervikliku narratiivi, mis viib vaataja rännakule läbi ajaloo. Liites luuleklassikale kaasaegsed teosed, käsitletakse olulisemaid teemasid naisluuletajate loomingus ning leitakse ühisosa ka tänapäevaga.
Kui õige laseks kanda ennast eesti naiste luulel? Laseks ennast kanda 20. sajandist - tänapäeva välja. Vaataks eesti naist läbi tema enda silmade ja riimide. Naise tuum. Naise mäng. Sõnadest saavad helid, helidest muusika, muusikast sünnib hetk ja hetkest teater. Kaks meest naiste riimiteatris: mida nad seal näevad, keda? Ega ometi ennast? Milline on see valu, see rõõm, mis on neil ühine? Lavastuses “Naiste tuum, meeste kuub” ei otsita sõnadele rütme ja riimidele viibimist. Ei - hetk oli küsimus. Luuletus oli vastus. Kas me leiame selle luuletuseks sündinud hetke üles?
Kondase Keskuses on etenduste ajal üleval Jaan Rieti näitus, mis tutvustab tema perekonna nelja naist, nende elu ja loomingut, toetades lavastuse atmosfääri. Oluline osa on Jaan Jaago muusikalisel kujundusel, mis saadab katkematult tervet etendust. Visuaalseks muudab lavastuse Karmi Pikkma loodud unenäoline valguskunst.
Lavastaja-dramaturg-kunstnik: ADEELE JAAGO (Ugala Teater)
Osades: MIHKEL KUUSK ja KRISTIAN PÕLDMA
Muusikaline kujundaja: JAAN JAAGO
Valguskunstnik: KARMI PIKKMA
Visuaalne kujundaja: PIRET PARREST
Produtsent: LORETA JANSON
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Viljandi linn, Viljandi hansapäevad
Uksed avatakse pool tundi enne etenduse algust. Enne ja pärast etendust saab nautida näitust Kondase Keskuses.
Etendused: 3 / 4 / 9 / 10 / 11 juuni Kondase Keskuses
Täpsem info ja piletid: https://fienta.com/et/s/naiste-tuum-meeste-kuub
15. detsembril 2022 kell 19.00 Filmiõhtu "Rohesõdalased: maailma kõige saastatum jõgi". 2017 (54min). Tasuta!
Citarumi jõgi Indoneesias oli saastunud, kuid keegi ei osanud hinnata, kui ulatuslikult. Kui grupp teadlasi asus reostuse põhjusi otsima, avastati nii veeproovides, laste juustes kui riisis mitmeid ohtlikke keemilisi ühendeid. Need pärinesid ligi 500st jõekaldal asuvast tekstiilitehasest, mis ohustasid enam kui 14 miljoni inimese tervist. Paljud nendest tehastest varustavad toormega mitmeid meie igapäevaseid moebrände.
16.11.2022-29.01.2023
Linnameister Marta Konovalov Moorats näitus "Pikem suhe"
Näitus keskendub tekstiilide parandamisele kui inimese ja objekti vahelisele suhtele. Parandamine muudab neid suhteid tähendusrikkamaks ja kauem kestvaks.
Esemete parandamine ühendab endas traditsioonilised käsitöövõtted ja kaasaegse mõttelaadi. Parandamine kui tegutsemisviis võimaldab inimkultuuril siin planeedil eksisteerimist jätkata.
Näitus toob keskpunkti rõivaste ja tekstiilide elu, kus iga kandja või kasutaja lisab neile omapoolse kihi. Nii saab olla sokipaaril mitu autorit ja tekib pikem koosloome protsess. Vaataja saab mõtiskleda erinevate autorite poolt lisandunud kihtide tähtsuse üle.
Kujutlege maailma, kus rõivad elavad ühe või mitme kasutaja käes oma elu.
Koosloome kaasab kasutajaid sellesse, millised rõivad välja näevad ja millist sõnumit nad kannavad.
Oluline osa näituse kujunemisel on töötubadest ja loengutest koosneval publikuprogrammil. Töötubades õpetame kõigile jõukohaseid võtteid oma tekstiilesesemete ja aksessuaaride (ehete) parandamiseks. Töötubade kaudu uurime, kas läbi parandamise kui tegevuse parandame/taastame asju või ka iseennast ja inimsuhteid. Töötubade läbiviijad on kunstnikud- disainerid, kes on tegelenud oma loomingus traditsiooniliste parandusvõtete mõtestamisega.
Näitus koosneb kahest poolest: tavakodanike poolt parandatud igapäevased esemed ja disainerite poolt loodu esitlus. Üks kahest näitusesaalist on pidevas muutumises, kutsudes publikut ja töötubades osalejaid sinna omalt poolt töid lisama. Eesmärgiks on kohelda näitusesaalis võrdselt nii parandamise kui meediumi vastu huvi tundvaid kunstnike ja disainereid, parandamisega tegelevaid käsitöömeisterid kui ka talupojatarkusest oma rõivaste parandajaid. Näitusevaadete muutumist dokumenteeritakse fotodena kord nädalas. Väljapaneku muudatused oleks salvestatud ka videotuuris, kajastudes ajas muutuvate näituse vaadetena.
Teises näitusesaalis esitatud tööd võimaldavad mõtiskleda, kas parandamisele kulutatud aeg muudab selle luksuskaubaks või sümboliseerib see parandaja tarkust ja hingelist rikkust? Parandamine on kindlasti radikaalne tegutsemisviis, mis vastandub praegusele kasvule orienteeritud majandusmudelile ja levinud tarbimisharjumustele.
Marta Moorats Konovalov
Fotograaf: Kärt Petser
Näituse "Pikem Suhe" 16.11.2022-28.01.2022 ajakava
17. novembril kell 19 filmiõhtu "Moest väljas" 2015 (60 min). Tasuta!
19. novembril kell 13 töötuba "Kudumite ja sokkide nõelumine", Marta Konovalov.
26. novembril kella 12-17 töötuba "Traditsiooniline paikamine", Maris Taul.
10. detsembril kella 10-17 töötuba "Siidist teksani - viledaks kulunud kangaste paikamise põhimõtted" , Anna-Maria Saar.
15. detsembril kell 19 filmiõhtu "Rohesõdalased: maailma kõige saastatum jõgi". 2017 (54min). Tasuta!
14. jaanuaril kell 12 töötuba, Gary Markle.
14. jaanuaril kella 11-15 "Sussitöötuba", Marika Jylhä ja Kelian Luisk.
21. jaanuaril kella 10-16 töötuba "Pärlikee parandamine" Terje Meisterson.
28. jaanuaril kell 16 näituse pidulik finissage.