NÄÄRIVANA KALASTAB
Paul
Kondas. “Näärivana kalastab”, 2. märts 1981.
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 78 × 110 cm.
Maali ümbritseb 2 cm laiune, lihtne kuldseks värvitud puitraam.
Teos on kahepoolne, teisel küljel on maal nimega „Vampiirid“.
Maastikumaalil
„Näärivana kalastab“ on kujutatud karget ööd metsajärvel.
Allpool peegeldusi täis järv ning ülal mets koos kaldaäärse
taimestiku ja täiskuuga tähistaevas. Sileda veekogu keskel kössitab
valges sõudepaadis punakuueline näärivana ja kalastab. Keskset
stseeni ümbritseb külmast tardunud härmas metsaviirg ning taevast
jälgib kalastajat uniselt mossitav täiskuu.
Koloriit on üles ehitatud sügava lillakassinise, pruunikaskollase ja kollase, musta ja mustjaspruuni ning valge peale. Aktsendiks on lisatud punakaspruuni ja punast ning tuhmi kuuserohelist.
Maali võib mõtteliselt jagada horisontaalselt kaheks osaks. Mets ja taevas üheskoos võtavad enda alla poole maali kõrgusest. Järv kalastava näärivanaga ülejäänud poole. Veekogu laiub kogu maali ulatuses ning ulatub pildipinnast välja. Järve vasak külg taimestikuga on pisut eespool ning selle kaldajoon kaardub peaaegu maali alläärde välja.
Pildi paremal poolel, järve keskel, istub valges kollase sisemusega sõudepaadis pika valge habemega näärivana, näoga meie poole. Kulmud ja nina on samuti kergelt valged justkui härmas. Näärimees kannab punast valge karvase äärega mütsi, pikka punast mantlit ja käpikuid. Jalas on punakaspruunid vildid. Mõlemas käes hoiab ta üht õngeritva, landid on paadist vasakule vette visatud. Punased korgid hulbivad veepinnal.
Näärimehest vasakul pool on paadi põhjas suur haug. Temast paremal, kollasel istelaual aga paarikümne põleva küünlaga ehitud kuusk. Küünlad on kollased, punased ja valged. Igat leeki ümbritseb hele kuma, mis muudab kuuse endagi peaaegu üleni valgeks. Puu all on veel kolm püütud kala, värvilistes paberites kompvekid ning päris paadi ninas, paremal, pikali vajunud valge kingikott, suu punase nööriga seotud.
Paat on pikiküljega vaataja poole ning selle all peegeldub kogu stseen uuesti järvepinnal – tagurpidi paat, kuusk, näärivana ülakeha ning kaks õngeritva. Samuti on peegeldumas kogu maali ulatuses kaldal olev taimestik ja metsaviirg. Pildi allääres on näha ka tumesinist tähistaevast ning paadist vasakul kuu peegeldust. Kuu peegelpilt on aga õiget pidi ning jääb mulje nagu oleks tegu hoopis ühe teise kuuga, mis vaatab järvest välja. Kuu pilk on suunatud üles näärivana poole, näoilme morn.
Järve kallast ääristab valge lumine jääkoorik. Kaldapealsel kasvab pruunikaskollaste kõrkjate müür, mille sees on üksikud pruunid hundinuiad. Tahapoole jääb sinise ja valgega visandlikult maalitud põõsastik, mida katab justkui ööhall. Põõsastiku taga on sakilise ülaservaga mustjaspruun kuusemetsa viirg. Maali vasakul ja paremal pool ääres muutub sakiline metsamassiiv konkreetsemaks. Vasakul on neli suurt, selgelt teistest eristuvat rohelist kuuske, mille tipud kõrguvad maali ülemise servani. Paremal ääres on kaldapealsel sarnaselt kolm suurt tuhmrohelist kuuske.
Öötaevas säravad üksikud tähed. Ülaservas, vasakul on täiskuu avatud silmade, väljajoonistatud nina ning veidi nukra suuga. Kuumehe pilk on suunatud alla, vaatab veekogul kalastavat näärivana.
Maali alumises vasakpoolses servas on ülalt alla, kolmes reas, tumesinises kirjas daatum 2. III 81. ja autori initsiaalid P. K.
Maalis
„Näärivana kalastab“ on midagi lohutavat – rahulik leppimine
elu tõsiasjade ja iseendaga. Karge öö kergus ning vabastav
tühisus otsatu tähistaeva all.