Näitus Ukraina kultuurikeskuse tegevusest Eestis

Aastal 529 rajas Benedictus Nursiast esimese kloostri, mis sai aluseks hiljem Itaalias ja mujal Euroopas levinud kloostrisüsteemile. Benediktiini kloostrid kujundasid välja tugeva autonoomse ja iseseisva traditsiooni, järgides teatud juhiseid, mis hiljem said tuntuks kui püha Benedictuse kloostrikord. Kuigi enamik püha Benedictuse järgijaid on roomakatoliku usku, ulatub tema mõjuvõim üle selle usu piiride ning hõlmab ka teisi, näiteks anglikaane ja luterlasi.

Benediktiini konföderatsioon võttis oma motoks Ora et Labora (ladina keeles "palve ja töö").

Selle moto järgi elatakse ja toimetatakse ka Ukraina kultuurikeskuses, mis asub XIV sajandist pärit hoones Tallinna vanalinna keskaegsete müüride vahel Laboratooriumi tänaval. Mitme sajandi vältel tegutses kompleksis tsistertslaste ordu nunnaklooster, Nõukogude okupatsiooni ajal muudeti endised sakraalruumid aga KGB laoks. Pärast taasiseseisvumist oli hoone kasutusel Oleviste kiriku leerimajana ning 1996. aastal  alustas siin tegevust Ukraina Kreeka-Katoliku kirik. Lisaks kirikule tegutsevad samas Ukraina katoliku klooster, Ukraina kultuurikeskus, kloostrikunstide kool Labora, erinevad meistrikojad ning Tallinna Paber. Praeguse ilusa arhitektuuriansambli on kujundanud ning rajanud Anatoli Ljutjuk. Töötades koos sõpradega, kellel olid samad vaated, taastas Anatoli oma kätega iga hoone, andes neile tagasi nende algse keskaegse vaimsuse.

Ukraina kultuuri säilitamiseks ja edendamiseks Eestis on keskuses avatud kloostrikunstide kool, raamatukogu ja muuseum. Korraldatakse rahvamuusika kontserte, Ukraina traditsioone, käsitööd ja kunsti tutvustavaid püsi- ja rändnäitusi. Keskusel on suur Ukraina rahvariiete kogu, traditsiooniliste lihavõttemunade kollektsioon, rahvapäraste mänguasjade väljapanek, Olga Võnnõku tekstiilvaibad ja -raamatud, ikoonide kogu „Pühakud ja loodus”.

Töötubades kasutatakse XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse töövahendeid. Raamatukogus on valdav Ukraina klassikaline ja kaasaegne ilukirjandus.

Kloostrikunstide kooli tegevuses on kaks peasuunda: ucrainica (ukraina keel ja kultuur) ning keskaegne käsitöökunst ja kultuur.

Tallinna Paber on ainus täiesti töökorras paberitöökoda tänapäeva Eestis. See on ka kõige nähtavam osa Labora töötubadest, mille eesmärk on säilitada kaduvaid oskusi, nagu näiteks käsitsi paberi valmistamine, kalligraafia ja raamatute valmistamine-trükkimine. Tallinna viimane töökoda, kus veel paberit käsitsi tehti, lõpetas oma tegevuse 1913.

Ukraina kultuurikeskus ei ole seotud ühegi konfessiooniga ning on avatud kõikidele inimestele.

„Poeetiline punane raamat” on teos, milles saavad kokku poeesia ja loodusteadus, kujutav kunst ja religioosne mõte, et kanda lugejani sõnumit taime- ja loomaliikidest, kes meid ümbritsevast loodusest märkamatult kaovad. Selle raamatu kaudu jõuab inimesteni ohustatud väikeste tegelaste hääl ja mure. Raamat ei hõlma kõiki Eestis looduskaitse all olevaid liike, välja on valitud 30 iseloomulikumat.

Raamat on käsitsi kirjutatud ja joonistatud Laboras keskaegsel meetodil valmistatud paberile.

Mehaaniline nukuteater «Lõimumine» peaks suurt rõõmu pakkuma lastele, aga on oma vaimukate tekstide ja nutika teostusega igati nauditav ka täiskasvanutele. Mehaaniline teater jutustab loo ukrainlannast, kes pärast rasket päevatööd kapsapõllul tantsis ja järsku märkas, et teisel pool põldu vaatab teda sinisilmne noormees… Seal on lugu kuulsast heliloojast Arvo Pärdist, Družba sae leiutajast Boris Kaburist, aga ka nigeerlasest, kes tuli Eestisse, et saada keskkonnakaitse doktoriks, õppida ära eesti keel, lõpetada tehnikaülikool, leida eesti naine, saada lapsed ja ehitada lumeloss, ning kes nüüdseks on kõik need plaanid ellu viinud. Selliseid toredaid lugusid jutustab teater meile veel. Selline mitmetasandiline taies nii otseses kui ülekantud tähenduses.