14.12.2018-2.02.2019
Rõõmsaid avamisi!
Heiki
Raudla
avajate erakogu ja sisearhitekt
Riina
Eigi kuuseinstallatsioonid
Näitus
“Rõõmsaid avamisi” on parafraas soovile “Rõõmsaid jõule”,
aga kuna sõna “avamine” on mitmetähenduslik, võiks seda
väljapanekule lähenedes rõõmsalt silmas pidada. Sõnapaarid nagu
“avamine–sulgemine”, “kinni–lahti”,
“avanemine–sulgumine”, “(lahti)-mõtestamine–mõttetus”
tekitavad piisavalt assotsatsioone, mis just jõuludel –
hingetõmbepausi ajal ning uue aasta ootusärevuses võimenduvad.
Jõulud on imede, hingede ava(ne)mise ja ootuse aeg. Aasta lõpus,
mil on kombeks olnule tagasi vaadata, jätame me midagi jäädavalt
seljataha, ühed uksed sulguvad lootuses, et teised jälle avanevad
ning, et uus tuleb parem kui vana. Selles mõttes on “avaja”
vajalik tehniline tööriist, meie elusid väljastpoolt hõlbustav
abiline.
Tuntud
viljandlane Heiki Raudla on oma kiire elutetempo kõrval viimastel
aastatel tegelenud omapärase harrastusega, kogunud pudeliavajaid.
Praeguseks on tal neid juba hea mitu kastitäit. Varem või hiljem
tekib osadel kogujatel soov oma kirge teistegagi jagada... Aasta
lõpul esitataksegi Kondase Keskuses Heiki Raudla rikkalikku kogu,
tehes seda ebatradistioonilisel moel – kuuse kaunistustena.
Siinseid kuuseinstallatsioone katab umbes 250 avajat, millest pooled on veinipudelite ja pooled kroonkorgiga pudelite avajad. Valikus on lihtsaid ja traditsioonilisi, kuid ka veidra väljanäegmisega multifunktsionaalseid eksemplare. Avajate päritolu ulatub peaaegu kõigile mandritele, peamiselt on need pärit Euroopast, kuid ka Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast. Vanim korgitser on umbes 120-aastane.
Korgitser
on üsna hiline leiutis, mille sünnimaaks peetakse 17. sajandi II
poole Inglismaad. Täpset tekkeaega on aga siiski keeruline
määratleda, levinud arvamuse kohaselt pärineb see mehhanismist,
mida kutsuti “relvaussiks”, millega musketärid oma musketitest
laengu ülejääke kätte urgitserid.
Esimene korgitseri patent anti välja 1795. aastal kirikuõpetaja Samuel Henshallile Inglismaal ning pärast pole korgitser oma põhiolemuselt muutunud. Umbes sada aastat hiljem, tekkisid mõned olulised arendused nagu näiteks patenteeris 1882. aastal sakslane Karl Wienke taskunoa väljanägemisega korgitseri, mida nimetati „kelneri sõbraks”. See on siiani sommeljeedele oluliseks töövahendiks.
Teine märkimisväärne edasiarendus on liblikkorgitser, mille puhul ei pea pudelit avades enam nii palju jõudu rakendama. Keermet korki keerates tõusevad korgitseri “kaks kätt” üles, mille allasurumisel saab korgi lihtsa vaevaga välja tõmmata. Patent anti taas välja Inglismaal, esialagu 1880. aastal William Bakerile, mille disaini Neville Heeley 1888. aastal täiendas, ühendades korgitseri “kaks kätt” sujuvalt keskel üheks.
Kuidas
aga avada veinipudelit olukorras, kui korgitseri pole käepärast?
Vaja läheb pudelipõhja pehmendust, milleks sobib jalast võetud
king ning kõvemat pinda, kuhu pehmendatud põhja lüüa, milleks
sobib hästi sein või puu. Muidugi on ka teisi avamise meetodeid...
Teksti on koostanud Mari Vallikivi
