14.12.2018 - 2.02.2019
"Rõõmsaid avamisi!"
Heiki
Raudla
avajate erakogu ja sisearhitekt
Riina
Eigi kuuseinstallatsioonid
Näitus
“Rõõmsaid avamisi!” on parafraas soovile “Rõõmsaid jõule”,
aga kuna sõna “avamine” on mitmetähenduslik, võiks seda
väljapanekule lähenedes rõõmsalt silmas pidada. Sõnapaarid nagu
“avamine-sulgemine”, “kinni-lahti”,
“avanemine-sulgumine”, “(lahti)mõtestamine-mõttetus”
tekitavad piisavalt mõtteid, mis just jõulude,
hingetõmbepausi ajal ning uue aasta ootusärevuses võimenduvad. Aasta lõpus,
mil on kombeks olnule tagasi vaadata, jätame midagi jäädavalt
seljataha. Ühed uksed sulguvad lootuses, et uued avanevad
ning uus tuleb parem kui vana.
Tuntud
viljandlane Heiki Raudla on kiirele elutetempole vaatamata viimastel
aastatel tegelenud omapärase harrastusega, kogunud pudeliavajaid.
Praeguseks on tal neid juba hea mitu kastitäit. Varem või hiljem
tekib osal kogujatest soov oma kirge teistegagi jagada. Aasta
lõpus esitletaksegi Kondase keskuses Heiki Raudla rikkalikku kogu,
tehes seda tavatul moel – kuusekaunistustena.
Kuuseinstallatsioonidel on 250 korgitseri, pooled veinipudelite ja pooled kroonkorgiga pudelite avamiseks. Valikus on lihtsaid, kuid ka veidra väljanägemisega mitmeti kasutatavaid eksemplare. Avajate on peamiselt on pärit Euroopast, kuid ka Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast. Vanim korgitser on umbes 120-aastane.
Korgitser
on üsna hiline leiutis, mille sünnimaaks peetakse XVII sajandi teise
poole Inglismaad. Levinud arvamuse kohaselt pärineb see mehhanismist,
mida kutsuti “relvaussiks” ja millega musketärid musketitest
laengu ülejääke välja urgitsesid.
Esimene korgitseri patent anti 1795. aastal kirikuõpetaja Samuel Henshallile Inglismaal ning pärast seda pole pudeliavaja eriti muutunud. Umbes sada aastat hiljem tehti siiski mõned olulised muudatused. Näiteks patenteeris sakslane Karl Wienke 1882. aastal taskunoa väljanägemisega korgitseri, mida nimetati „kelneri sõbraks”. See on praeguseni sommeljeedele töövahend.
Teine märkimisväärne arendus on liblikkorgitser, mille puhul ei pea pudelit avades enam nii palju jõudu rakendama. Keeret korki keerates tõusevad korgitseri “kaks kätt” üles, nende allasurumisel saab korgi lihtsa vaevaga välja tõmmata. Patent anti välja taas Inglismaal, esialgu 1880. aastal William Bakerile. Disaini täiendas Neville Heeley kaheksa aastat hiljem, ühendades korgitseri “kaks kätt” keskel sujuvalt üheks.
Kuidas
aga avada veinipudelit siis, kui korgitseri pole käepärast?
Vaja läheb pudelipõhja pehmendust, milleks sobib jalast võetud
king, ning kõvemat pinda, mille vastu pehmendatud põhja lüüa. Selleks
sobib hästi sein või puu. Muidugi on ka teisi avamismeetodeid.
Teksti on koostanud Mari Vallikivi
