ELU
10. jaanuar, 1960
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 72 × 110,5 cm.
Maali ümbritseb 4,5 cm laiune lihtne punakaspruun raam.
Eluringist jutustav teos, kus looduse keskel viibib igas vanuses inimesi, hällist hauani. Maali ülemise kolmandiku võtab horisontaalselt enda alla ühtlaselt kollane taevas ning rohetavad puuladvad. Allpool täidab suurema osa pildipinnast aga arvukate tegelastega inimsumm, maapind õitsva rohumaa ja üksikute puudega. Eri vanuses pidutsejate seltskond täidab maali vasakust poolest vertikaalselt kaks kolmandikku. Pisem matuseseltskond haua veerel täidab kolmandiku ulatuses maali parema poole. Nende kahe inimgrupi vahel seisab kuldkollane vikatiga luukere.
Maalile annab tooni tumeda mündirohelise ja mangokollase värvidemäng. Aktsenti lisavad must, valge, heleroheline, tumepruun, lillakassinine ning soe pihlakapunane. Kujutamisviis on pigem üldistav ja tasapinnaline.
Maali vasaku poole seltskond on justkui pidutsemiseks või „elutantsuks“ kokku tulnud. Inimesi on kujutatud eri toimingutes oma eluteekonnal alustades hällilastest ja lõpetades raukadega. Kokku on siin kakskümmend üheksa figuuri.
Vasakul üleval pool eristub inimsummast näiteks kaks naist, imikud süles. Tumedapäised emad seisavad meie poole näoga. Heledate mütsikestega beebid on mähitud oranži linasse. Vasakpoolsel naisel on peas lõua alt kinni seotud valge rätik, seljas tumelilla pikkade käistega pluus ning pruun maani seelik. Parempoolsel naisel lühikeste varrukatega valge, maani alt laienev kleit ning mustad kingad.
Emade vastas, maali vasakus allääres, seisab kõrvuti neli mudilast ja silmitseb rahvasumma. Vasakpoolseim laps on meie poole parema küljega ja hoiab rihma otsas musta koerakest. Kolm parempoolset on meie poole seljaga. Kõigil punakaspruunid juuksed. Laste rõivastus on lihtne ja maalitud üldistatult, riided pruunides või mustades toonides. Kaks vasakpoolset kannavad pikki pükse, parempoolsed poolde säärde ulatuvaid seelikuid.
Mudilastest paremal, maali allääre keskel, istub kivimürakal seljaga meie poole lõõtsamängija. Mustjaspruuni kaabu, kuue ja pükstega. Lillat tooni kivi paremale küljele on punaste trükitähtedega maalitud tekst: ELU.
Pillimängu saatel tantsib vasakpoolse seltskonna tuumikus arvukalt noorpaare. Rõivastuses välgatab siin erksamaid toone – lillakassinist, valget, kollast, pihlakapunast, musta. Kõige keskel, teiste pidutsejate ees, on kunstnik rõhutanud pisut suuremana ja täpsemalt kujutades üht tantsupaari. Mees on vasakul ja naine paremal, näod vastakuti, külgvaates. Tumedapäisel mehel on seljas mustjaspruun kuub ja põlvpüksid, lillakashallid põlvikud ning mustad kingad. Naeratab valgeid hambaid paljastades oma tantsupartnerile. Kinnises soengus, punaste juustega naisel on seljas poolpikkade varrukatega erk heleroheline särk ja valge maani seelik. Pihal must kitsas vöö, jalas mustad kingad. Pilk naelutatud mehele, punane suu naeratamas. Paari paremad käed on ühendatud, vasak käsi mõlemal puusas.
Tantsijatest paremale poole on puu alla kogunenud pearättidega vanamemmed ning valgepäised, habetunud ätid, kes tõsisel ilmel pillimeest kuulavad. Osa neist on pööranud silmad taeva poole. Kõige parempoolsemal, pika valge habemega mehel, on seismisel abiks kaenla all puust kark. Vanainimeste rõivastuses annavad tooni must, tumepruun ja tume mündiroheline.
Kunstnik on maalinud elukaare toimetusi kujutava seltskonna raamistamiseks vasakule ja paremale küljele ühe suure puu, mille rohetavad oksad põimuvad maali ülaservas ühte ning kaarduvad ka paremale, matusetalituse kohale. Nii saab kogu maali ülaserv rohetavaid võrasid täis. Lehestiku vahelt särab paiguti läbi kollaste laikudena soe päikesepaiste. Seltskonna taustal on väike, võilillekollast taevast peegeldav järv.
Maali tsentrist paremal, tegevuse keskmes, seisab puu all surma tegelaskuju. Kollane luukere paistab kollakasrohelise põõsapuhma tagant vaid puusadeni. Hoiab parajasti rinna ees oma kondise vasaku kämblaga vikativarrest kinni. Vars on püsti ja kulgeb diagonaalselt alt paremalt üles vasakule. Vikati tera on surma pea kohal suunaga vasakult paremale.
Maali parempoolses kolmandikus laotub lahti matusestseen, mille keskmes on hauakääbas. Kalmu otsas on kõrge, neljakandiline, lilla hauakivi, musta trükitähtedes kirjaga: ORI. Kivi ees, vasakul on haua kohale kummardunud üleni musta riietatud, pearätiga naine. Temaga on kaasas kolm mudilast – üks pruunide, teised blondide juustega. Kannavad pruunides toonides rõivastust. Kõigil neljal, haua ümber askeldajal, on käes aprikoosikarva oranžide õitega lillekimp.
Hauakivi taga seisab mossis suuga, punakate juuste ja kitsehabemega kirikuõpetaja. Riietatud musta maani rüüsse. Peas torbikukujuline müts, kaela ümber valge krae ja rinnaesisel lõkmed. Hoiab käes musta, avatud kaantega raamatut.
Kirikuõpetaja kõrval, maali paremas ääres on neli tumepruunides ülikondades puhkpillimängijat. Kaks puhuvad suuremaid, rõngana keerdus puhkpille – vasakpoolsel on ümber kere helikon või tuuba, tema kõrval seisev mees hoiab käes baritoni. Omakorda nende ees seisval pillimehel on musitseerimiseks pikem torujas trompet ning kõige parempoolsemal muusikul pildi servas on huultele tõstetud musta ja valgega maalitud pikk peenike klarnet.
Pildi allääres, keskel on kivil mustas kirjas maali dateering: 10.1.60. ning kivi paremal küljel punasega maali pealkiri: “ELU”. Teose all paremal servas on tumelillas kirjas kunstniku signatuur: P. Kondas.
Maalil
„Elu“ on kaunilt ja leppivalt kujutatud eksistentsi kaht
lahutamatut poolt – elu ja surma.