JAHIMEES JÄNESTEGA
7. - 8. märts 1977
Õli, lõuend.
Portreeformaadis, mõõtudega 140,5 × 86 cm.
Maali ümbritseb 5,5 cm laiune, lihtne kuldseks värvitud, hööveldamata puitliist. Selle alumisse vasakusse serva on mustaga kirjutatud kunstniku signatuur: P. K.
Teos on kahepoolne, teisel küljel on maal nimega „Jahimees lindudega“.
Maalil on kujutatud selja tagant seisvat jahimeest, kelle vööl ja turjal ripuvad reipa olemisega lastud jänesed. Kujutamisviis on tasapinnaline, varjud puuduvad. Kasutatud on pastelseid, looduslähedasi, sooje toone – pruuni, rohelist, valget ja kollast.
Maali keskel on kogupikkuses sire jahimees jänesekandamiga. Figuur täidab suurema osa pildipinnast. Kütist on näha vaid pea, käed ja saapad. Peas kannab ta samblarohelist mütsilätut, mille paremal küljel ilutseb diagonaalselt sirge, punane sulg. Kuklal paistavad lühikesed helepruunid juuksed. Pea on keeratud pisut vasakule, nii, et paistab ka jahimehe terane kõrv.
Seljas on pikkade käistega, samblatooni ja sinakasrohelisega maalitud särk. Parem käsi on küünarnukist üles poole tõstetud ja hoiab tumedast püssirauast. Puidupruuni jahipüssi pära toetub vastu maad. Vasak käsi on kõverdatult kõrval. Jahimehe vööl on ridamisi püsti pruunid, kuldkollase otsaga padrunid. Vöö vasakul küljel on laia lehtriga, kuldne jahipasun. Jalas on pruunid, kulunud moega nahksaapad.
Mehe turjal ja seljal ripub pea alaspidi kokku kaheksa pikaks veninud jänest. Kõik on helepruunid, valgete sabanuttidega. Tagajäsemed välja sirutunud, esikäpad pea kõrval rippu, seljaga meie poole.
Jänesed on maalitud kergelt triibutavate pikisuunaliste pintslitõmmetega nagu karvkatet matkides. Külma helepruuni sisse on träpsutatud paiguti valget ja hallikat.
Loomakeste nägudel on erinevad lustlikud ilmed. Valged hambad irvakil ja silmad meile otsa kõõritamas. Tekib tundmus, nagu jänesed oleksid veel elus ja hakkaksid kohe-kohe inimkeeles kõnelema.
Ülalpool padrunivööd on kolm jänest. Üks kohe mehe kukla taga, teistest kõrgemal, rõõmsa naeratuse ja kikkis kõrvade ning kahe valge esikäpaga. Tema all ripub vöö suunas kõrvuti veel kaks jänest, kõrvad lontis, silmad pärani.
Padrunivööst allpool on ridamisi viis helepruuni jänest. Osadel kõrvad lontis, teistel jälle kikkis. Kõige parempoolsema tagajalad on vöö peal, teistel vöö vahele torgatud.
Taust jahimehe ümber on üleval ühtlaselt helesinine, maali keskosas sinepikollane ning allosas, saabaste juures, läheb sujuvalt üle pruuniks.
Teosel “Jahimees jänestega” saavad peatähelepanu kahtlemata lustakad jänesed. Maalist õhkub muretust ja kergust. Pildi aines on võetud elust enesest. Teada on, et Kondas oli ka ise vabal ajal kirglik kala- ning jahimees. Tema jahilkäigud jäid enamasti Suure-Jaani perioodi, 1920. aastate II pool ja 1930. aastad. Oma päevikusse on Kondas näiteks üles tähendanud sarnase sündmuse: “Vist teisel jahipäeval, pealelõunaks lasin 8 jänest. Kaks oleks veel saanud, aga käskisin vanadel põdraküttidel ka lasta.”