KALAMEHED
09. jaanuar 1963.
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 79 × 100 cm.
Maali ümbritseb 2 cm laiune, lihtne kuldseks värvitud puitraam.
Pildi
esiplaanil on avar kaldapealne kolme kalamehega, kes kannavad käes
prisket havisaaki. Nende kohal sirab kahvaturoosas taevas pooleldi
järvemaastiku taha vajunud helekollane päike. Maali vasakusse
ülanurka on aga süngelt tõmbunud tumesinine pilvelahm, mida
läbistab peenike välgunool. Taevatoone peegeldav jõgi lookleb
diagonaalselt maali alt vasakust servast pildi keskkohani ning suubub
seejärel suurde kreemikasroosasse järve. Rahulik, helge looduspilt
rõõmsates helerohelistes, kollastes ja roosades toonides paari
intensiivse tumesinise laiguga.
Pisut alla kolmandiku maali kõrgusest katab ülaosas roosatav taevalaotus. Ülejäänud, ligi kaks kolmandikku, on maastik veekogude ja kollakasrohelise niiduga. Siin-seal pildi äärtes kasvavad kallastel mõned üksikud rohelised kasepuud ning põõsanutid kaugemal järve ääres.
Jõgi on pildi vasakus servas tume – rohekassinine, pilverünga alt välja saanuna muutub aga paremal pool järsult lõheroosaks. Sama roosakat tooni on ka järv, mille vasakul küljel on pisike kollakasroheline saareke. Kauguses, järvepinna ja taeva kokkupuutekohal, tõuseb või loojub parajasti päike.
Pildi tsentrist pisut paremal on kõrvuti kolm kalameest, kes sammuvad maalil vasakult paremale. Nad on jõele ja järvele juba selja keeranud ning tulevad edukalt kalapüügilt. Kõigil on käes pirakas saak – suudpidi kimpu köidetud pikad hõbevalged, punakate sabauimedega haugid. Igaühel oma viis-kuus tükki kimbus. Kalameeste põlved on sammudes pisut kõverdatud, justkui nõtkudes kandami raskuse all. Kõigil meestel on peas must nokkmüts, jalas mustad pikad kalamehesäärikud, millel on lai punane tagasipööratud ülaserv. Kaasas kannavad nad pruuni käepidemega musti õngeritvu.
Kõige vasakpoolsem kalur on üleni pruunis villases rõivastuses ning sammub kimp kalu paremas ja ritv vasakus käes. Kaks parempoolset meest kannavad rohelist nööpidega kuube ning pruune pükse. Keskmisel kaluril on kollane pungil seljakott, ta seisab meie poole parema küljega ning ulatab oma haugikimpu järgmisele mehele. Parempoolne mees on kõige pikem ja turskem. Võtab vasaku käega kalakandamit vastu ning riputab samal ajal paremale poole murdunud kaseoksa külge teist kalapunti. Meeste jalge ette, pildi alumisse serva, langevad kollakasrohelisele murule nende siluette järgivad pikad tumerohelised varjud.
Pildi vasakul eesservas on muru maalitud pruunikasrohelisega, nähtavate püstiste pintslitõmmetega, justkui oleks rohi jõepervel pikem. Samas, kasvab kaldal ka väike lehtpuu, mille all on tumesinine veelomp nagu pärast tugevat vihmasadu.
Päris
maali all vasakus nurgas on mustas kirjas dateering ning kunstniku
initsiaalid: 9. I. 1963, P. Ks.
Kerge, rõõmsa sisuga
maal, kust aimdub isiklikku kalapüügi-teadmust. Kondas oligi
kirglik kalamees ning tundis hästi Viljandimaa veekogusid. Tema
sulest on isegi ilmunud artikkel raamatus “Õngemees kalavetel”
(1960).
“Kalamehed” on üks kolmest pildist, mis valmis samal päeval kümne tunni jooksul. Kunstnik ise on antud teose kohta kirjutanud järgmist: “ Kui juba Kondas, kaua kuulus “kalaröövel” ja “havi-tapja” kalale läks, siis kõlbaks ta väga hästi ka kalalt koju pöörduma suurte havide puntraga. Kevadel, enne äikesevihma tulekut, on kohutavalt suured havisaagid! Õhtused kalameeste varjud on maalitehniliselt huvitavad.”