28.05. - 03.08.
Jean-Louis Cerisier ja tema vahepealsed maailmad
2015. aastal eksponeerisime Kondase keskuses Prantsusmaa Mayenne'i piirkonna art brut loomingut, kus oma töid näitas ka näituse koostaja Jean-Louis Cerisier. Mayenne'i näitus, millega puhul ilmus ka eesti- ja prantsuskeelne kataloog, oli muuseumile mitmes mõttes oluline ja edukas. Esiteks oli Cerisier’ abiga kokku pandud näitus maailmaklassist ning oli au siinsele publikule sedavõrd säravat loomingut tutvustada. Meile oli aga iseäranis oluline see, et Mayenne'i pealinna Lavali naivismimuuseum edastas meile kutse korralda seal 2018. aastal Paul Kondase ja teiste iseõppinud eesti kunstnike ülevaatenäitust. See on meie kingitus Paul Kondasele Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul.
Mayenne'i näituse isepäiste autorite seast jäi Kondase keskusele silma just koolipapa Jean-Louis Cerisier’ mõistatuslik käekiri. Kutsusime ta siia ülevaatenäitusega ja meie suureks rõõmuks oli ta meie pakkumisest vaimustatud. Cerisier (sündinud 1957 Chateaubriant’is) kasvas üles vaheldumisi Pariisis ja Mayenne'is, kus ta juba nooruses tutvus kodukandi kunstnikega. 1970. aastatel töötas ta õpetajana Poolas ja tutvus sealse naivistliku kunstiga. Temas tekkis sügav huvi rahvaliku kunsti vastu ja alguse sai tõeline jaht metsikule loomingule – sellisele, mis jääb muuseumidest väljapoole, looduslikku ja loomulikku keskkonda, levib seintel ja müüridel, aedades ja teeservadel. Prantsusmaale naastes hakkas ta Mayenne’is otsima väljaspool end tunnustatud kunstimaailma tegutsevaid kunstnikke. Sel ajal elas Mayenne läbi omamoodi autsaiderite renessansi, sest avati Lavali naivismimuuseum, loodi isegi kodutute kunstigalerii ning hädapärastes salongides (kellegi köögis) arutleti üksteise loomingu üle. Cerisier'st sai Lavali ümbruse isehakanud kunstnike seltskonna üks võtmeisikuid. Tänaseks on ta aidanud korraldada enam kui poolsada Mayenne'i kunsti näitust. Inspireerituna teistest loojatest, hakkas ta juba 1970. aastatel ka ise maalima. Tänaseks on ta katsetanud eri tehnikaid (guašš, õlimaal, pliiatsi- ja pastellijoonistus, kollaaž), millest saab näitusel hea ülevaate.
Cerisier’le meeldib oma piltidel luua poeetilisi ja unenäolisi misanstseene. Tema maastikud ja interjöörid mõjuvad otsekui väljalõiked unenägudest. Tema pildid on otsekui kutse või juurdepääsutee unenägude maailma, kus tegelikkus seguneb kujuteldavaga ja elutu sulandub elavasse. Iseäralik eluteater, mida iseloomustavad unelus ja kehatus. Kas ka prantslaslikkus? Pigem ikka mayenne’ilikkus, mis on mõnusam, naiivsem ja vahetum kui kosmopoliitne ninakas Pariisi-Prantsusmaa.
Gregor Taul
Täname
Prantsusmaa suursaatkonda Eestis, kultuurkapitali, kultuuriministeeriumi
