TULEPROOV
1961
Õli, lõuend.
Portreeformaadis, mõõtudega 70 × 58 cm.
Maali ümbritseb 4 cm laiune lihtne hõbedane raam.
„Tuleproov“
on romantilise sisuga maal armu kandejõust ning
kooselu-katsumustest. Üle kärestikulise jõe viib üksikutest
kividest rada, mida mööda püüab vetevoogu ületada kaks
armastajapaari. Kummalgi kannab mees oma südamedaami süles.
Esimesel paaril kulgeb teekond harmooniliselt ning nad on lõpusirgel.
Tagumine tandem on aga tasakaalu kaotamas ning ei pruugi
vastaskaldale välja jõuda.
Kunstnik on meeleolu loomiseks kasutanud sügisetoone – taustal olev loodus on kujutatud sinepikollase, pruunikasrohelise, külma rohelise ja oranžikaspruuniga. Vesi on lillakas ja valgete vahuharjadega ning paarikesed on maalitud lilla, ookerpruuni, musta, punase ja valgega.
Jõgi voolab väikeste vahuste lainetustega maali alumises osas, kulgedes ülalt vasakult diagonaalis paremale alla. Vasakul maali servas võtab veekogu enda alla pildi kõrgusest umbes kaks kolmandikku ning paremal servas poole. Vaataja tähelepanu köidavad koheselt kaks jõge ületavat paari maali keskel. Päris pildi all vasakus nurgas on pisike kolmnurkne riba oranžikaspruuni vastaskallast, kuhu paarid parajasti tõttavad.
Esimeses paaris sammub mees tarmukalt ning tema jalad on juba kahel viimase kivil enne vastaskaldale jõudmist. Süles oleva naise käed on seotud ümber partneri kaela. Mehe käed on omakorda tugevas seongus naise reite all. Mõlema pilgud on samas suunas - kalda poole pööratud. Mees ja naine on õhetavroosa näoga, kõrge laubaga, peente mustade kriipsutaoliste kulmudega, keskendunud ilmega.
Naise silmavahe on kitsas, pisikese punase suu vasak nurk pisut üles poole kerkinud. Lühikesed ruuged juuksed on lokkis. Peas kannab ta pruuni äärega punast pottkübarat, mille vasakut külge ehib punane sulg. Seljas kannab naine pikkade varrukatega lillat maani lihtsat kleiti. Ümara lõikega kaeluseosa ehib valge-punasega pross. Oma paremas käes hoiab naine punaste marjadega oksakest. Jalas on tal valged sukad ja erepunased madalad naistekingad. Mehe silmavaade on lai ning nina püstine. Tumepruunid lühikesed juuksed on küljeseitlisse kammitud. Kannab valget särki, pruunikasmusta kuube ja pükse ning säärsaapaid.
Teine, tagumine paar, vaatab seevastu teineteisele pärani silmadega otsa, valged hambad avatud suus välkumas. Mehe näol on pigem ehmunud ilme ning naisel piinlikkust väljendav puna ja ebakindel naeratus. Mees hoiab naisel ühe käega põlveõnnaldest ja teisega kaenla alt. Kehad on teineteisest veidi eemal. Naine hakkab mehe sülest parajasti maha libisema ning tema poolpikk punane kleit on alla vajunud, paljastades rinnad. Naise sirged pruunid juuksed on hobusesabas ning tema terav nina eendub kergelt reljeefsena maali pinnast. Parem käsi on ümber mehe kaela ning vasak puusas. Hoiab viimasega selja taga punaste marjadega oksakest. Jalas on mustad kontsakingad. Mehel on lühikesed pruunid juuksed ning piklik roosakas nägu. Seljas valge särk ja must ülikond. Jalas madalad pruunid kingad.
Rada, millel noorpaarid astuvad, koosneb kuuest oranžikaspruunist kivist, mis on vees hajuti, sammupikkuste vahedega. Rada kulgeb jõega risti – maali parema pildiääre keskkohast maali alumise vasaku nurgani. Kivide ümber on vallatult vahutav vesi nagu kärestikus. Kaugemal kaldal jätkub tee pruunika rajana sügisese kolletava kaasiku all ning suundub pildi paremas ääres üles, üha kaugusesse kitsenedes. Taamal on uduselt maalitud taimestik. Äratuntavad on vaid teerada, paar kasetüve ning tumekollased lilled kaldal. Kõik muu sulab ühtseks maaliliseks rohekaskollaseks massiks.
Kunstnik on kujutanud vett lavendlililla tooniga, sekka pruunikat lisades. Pärast kärestikku, pildi all paremal nurgas on lillakasmustaga maalitud juba rahunenud vetevoogu. Sealsamas on ka mustas kirjas signatuur ning maali dateering: P. Kondas, 31. X. 61. Maali pealkiri: „TULEPROOV!“ on valkjaslillade trükitähtedega kirjutatud pildi alla vasakusse nurka oranžikaspruunile kaldaribale.
Kuigi
tule-elemendi asemel on kunstnik maalinud vett, on ilmne, et tegemist
on paarisuhte tuleprooviga. Osa armastajaid jõuab abielusadamasse
või vastaskaldale, osa paare aga mitte. Nii teater, film kui ka
maalikunst vajasid Kondase sõnul “igapäevaseid tugevaid ja
huvitavaid konflikte ning fantaasiat“ ja „tugevaid
hästiõnnestunud tüüpe“. Nõnda on ka sellel maalil.