15.11.2026—17.01.2027
Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitus 2026
Mida tahab kunstnik? Vabadust! Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitus 2026 Kondase keskuses seab esiplaanile kunstniku loomingulise vabaduse, isikupära ja eneseväljenduse. Näitusel osalevad ühenduse liikmed, kellel on olnud vabadus valida oma teoste sisu, formaat ja loomise aeg, tuues vaatajate ette nii varasemat loomingut kui ka uusi töid.
Näituse kuraatorid-kujundajad Eve Ermann ja Tiina Tammetalu on julgustanud kunstnikke esitlema oma loomingulist käekirja ja isikupära just neile sobival viisil. Kunagiste kevad- ja sügisnäituste vaimus sünnib eriilmeliste autoripositsioonide värvikas ja mitmekesine kooslus, mis pakub ootamatuid kohtumisi ja tõlgendusi. Näitusel on väljas kunstnike loodud originaalteosed, mille ühisteks materjalideks on vesi, akvarellvärv ja paber.
Näitusel osalevad kunstnikud: Airi Aas, Christel Allik, Tiia Elken-Süld, Eve Ermann, Mariann Hakk-Eve, Elize Hiiop, Eero Ijavoinen, Kärt Karjatse, Aleks Kase, Eleny Kasemets, Ülle Kuldkepp, Agne Kuusing-Soome, Pille Lehis, Madli Liiva, Svea Lind, Lea Malin, Sergei Minin, Rein Mägar, Naima Neidre, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, llimar Paul, Tuuli Puhvel, Lii Pähkel, Saima Randjärv, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Kristiina Roots, Merje Rääbis, Vera Staniševskaja, Anna Sui,Takinada, Tiina Tammetalu, Liisi Tani, Zhanna Toht, Tuulikki Tolli, Annika Tonts, Anneliis Vabul, Kelli Valk, Eve Viidalepp, Epp Viires, Tiiu Übi, Marje Üksine, Diana Yanson
Tekst: Tiina Tammetalu
Näitus jääb avatuks kuni 17. jaanuarini 2027
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
14.11.2026-24.01.2027
Mara Ljutjuk ,,Nähtamatu ja nähtav"
Aastate jooksul kasvame ja kujuneme vahelduvate aastaaegade rütmis. Antud on aeg analüüsimiseks, eesmärkide seadmiseks ja töötamiseks ning ka aeg mõtisklemiseks, kokkuvõtete tegemiseks ja uue jõu ammutamiseks.
Selle näituse maale luues mõtisklesin inimelu erinevate sihtide, arengujärkude, muutuste ja vastuolude üle. Meis kõigis on hulgaliselt soovide ja võimete algeid, mis aga hoogsaks arenemiseks vajavad soodsaid tingimusi. Nii mõnedki neist saame luua ise, osad kingib elu aga midagi jääb meile ka kättesaamatuks.
Loovaid ja andekaid inimesi on esil palju, kuid veelgi enam on meie seas neid, kes kirjutavad luuletusi padja alla, laulavad oma laule metsas, joonistavad salaja garaažis või tantsivad pimedas toas improvisatsioonilisi tantse. Erinevatel põhjustel avalikuse ette ei jõuta või ei soovitagi jõuda ja seeläbi luuakse juurde üha uusi põnevaid üldsusele nähtamatuid dimensioone.
Kondase Keskuse näituse jaoks on valminud 2026. aastal 21 eriformaadilist õlimaali.
Mara Ljutjuk
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see jääb avatuks kuni 24. jaanuarini 2027. a.
Tarja Heikkilä "Hingelinnud"
Läänemeresoome rahvaste muinasusus oli hingelind linnukujuline hinge sümbol. Muistse uskumuse kohaselt tõi hingelind inimese sündides tema hinge siia ilma ning viis selle surmahetkel endaga kaasa. Näitus on saanud inspiratsiooni kunstniku kodukandis asuva 15. sajandi algusest pärineva Püha Miikaeli hallist kivist kiriku kahest laemaalingust. Ühel neist on kujutatud lehtpuud, mille võras hoiavad kaks lindu tihedalt teineteise ligi. Teisel maalil istuvad kaks lindu väikesel raagus puul, teineteisest kaugel ja seljad vastamisi. Need puud sümboliseerivad elupuud ja surmapuud.
Näitusel vabalt lendlevad linnud ja dekoratiivsed väänduvad oksad olid esimest korda väljas Kondase Keskuses 2019. aastal Paul Kondase maalidest inspireeritud näitusel. Nüüd jutustavad needsamad elemendid hingelindudena uut lugu. Need kutsuvad vaatajat peatuma ning mõtisklema elu, surma ja mälestuste üle.
Materjal: kaseoksad ja raudtraat.
TARJA HEIKKILÄ (snd 1959)
Viljandi Soome sõpruslinnast Porvoost pärit oksakunstniku Tarja Heikkilä loomingus on juba pikka aega olnud kesksel kohal kodukandi loodus ja selle taastuvad materjalid.
Ta on korraldanud arvukalt kaseokstest loodud teoste näitusi ning õpetanud aastaid selle materjaliga töötamise võtteid kõikjal Soomes. Lisaks on Tarja avaldanud kolm populaarset kaseokstega töötamist käsitlevat raamatut: Risuja ja rautalankaa (2009), Kaunista koivurisuista (2014) ja Lintuja koivurisuista (2018).
Aastate jooksul on tavalistest oksaraagudest saanud Tarja loomingus väärtuslik kunstimaterjal. Kunstniku jaoks peitub okstes eriline väljendusjõud – iga oks on justkui pintslitõmme või pliiatsiga tõmmatud joon. Tema loomeprotsess on aeglane ning teose lõplik kuju sünnib töö käigus – oks oksa haaval, materjali kuulates ja austades.
Tarja loominguga saab tutvuda Instagramis: @finntwigs.