NÄitused

11.06.-27.09.2020

"Muinasjutuline ilu ja seosed, mida inimene oma arengus läbi elab". Kaljo Simsoni looming.

Kaljo Simson (1929-2017) oli universumikunstnik ja värvišamaan. Naivism kui nähtus ärritas teda.

Ta lõpetas 1970. aastal ERKI-s arhitektuuri eriala. Arhitektina ta end ei teostanud, küll aga maalikunstniku ja leiutajana. 1970. aastate algusest elatus Simson lasteaedades laste portreede joonistamisest, ühtekokku valmis mitmel aastakümnel tuhandeid portreid.
Kaljo Simsoni elu ja loomingut on keeruline üksteisest lahutada, looming ei mahtunud nõukogude Eesti kunsti peavoolu ega ka mugandatud lääne kunstisuundade ehk alternatiivse kunsti raamidesse.

Kaljo Simson otsis ideaale mujalt - universumiavarustest, tema kriteeriumiks sai oskuste täiuslikkus ja muinasjutulise ilu taotlus. Universumi kunst avaldus parimal viisil Kaljo Simsoni filosoofilise sisuga ühtse terviku moodustavas sarjas "Silma profiil", millest on Kondase Keskuses eksponeeritud peaaegu kõik teosed.
Kaljo Simsoni erakordset elu, vähetuntud loomingut, võõristust tekitanud kunstnikupositsiooni tutvustav väljapanek püüab vabaneda nii mõnestki 1950.-1980. aastate Eesti kunstikäsitluse stereotüüpsest hoiakust.

Mari Vallikivi

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Kondase Keskus tänab Kaljo Simsoni tütart Helena Treid.

NÄITUSEL SAAB NELJA KALJO SIMSONI KOLLAAŽI NÄITEL JA TEHNIKAT JÄRGIDES ENDALE TÖÖ KAASA TEHA.

Tartu tänavakunstnik Kairo on Paul Kondase loomingut, iseäranis „Maasikasööjate” maali seostanud kõigega, mis tema silmis on naivismi juures õige ja hea. 2011. aastal maalis ta „Maasikasööjatest” Tartu Vabaduse silla alla lihtsustatud versiooni, toona veel Sorro nime all. Üheksa aastaga on Kairo sillaalune teos saanud hulga lisandusi; noorpaarid on (maasika)ahvatlusele järele andunud, elanud täiel rinnal, nendega on liitunud palju uusi sõpru ja vaenlasi, õhus on vängeid sõnu ja pehmeid narkootikume.

Ajaga arenes kunstnik Kairole maasikast sümbol, mis mõjus ta meeltele kui maalikunsti sireenihüüd. Antud näituse jaoks töid luues puhkes kunstniku organismis kauakantud haigustekitaja rikkalikult õitsele, mille haripunkt on praegune maasikamaania. Sajad maalitud maasikad rändavad kunstiajaloost tuttavatest teostest teostele, kohtavad oma teel naivismi toetajaid ja vaenlasi, õhus on pingeid ja vabanemise lootust. Vaatajale avaneb pilt sellest, mis juhtub, kui järgneda sireenide kutsele.

Aga ravi ja paranemine? Näituse ettevalmistuse ajal on saanud selgeks, et ravi on individuaalne ja eksperimentaalne, väga võimalik, et elukestev.

30.07. - 4.10.2020

Veronika Garanina tekstiilikollaažid "Läbi nõelasilma"

Moskva kunstnik Veronika Garanina on oma tekstiilikompositsioonide kohta öelnud: „Mu teostes töötavad koos kolm elementi: aluskangas (tavaliselt on selleks lõuend, hall või pleegitatud) annab tööle põhja, riidelapid määravad värviskaala ja loovad mälupilte ning tikand ühendab aplikatsioonid aluspõhjaga, täiendab mustrit ja lisab vajalikke aktsente. Tavaliselt hakkan ma kangaga tegelema siis, kui pildimotiivi koloriit ja kompositsioon on juba ette valmistatud kas õlis või akvarellis, ning see etapp on lihtsalt nauding, peaaegu nagu mäng. Kotiriie, tüll, Aasia siid või samet, väike trükimuster või reljeefne krooge – kõik need loovad laia võimaluste spektri ja samas ei lase kalduda naturalismi. 

Moskvas sündinud Veronika Garanina on saanud samas linnas kunstihariduse ning elab ja töötab seal praegugi. Lisaks kunstikoolidele on ta õppinud mitmete silmapaistvate kunstnike, oma ala meistrite ateljeedes. Ta teostab enda kunstniku käekirja maalis, graafikas, keraamikas, ruumikujundusprojektides, raamatukujunduses, tekstiilis ja autorinukkude loomises. Viimastel aastatel on ta tegelenud rohkem tekstiilsete kompositsioonidega, kasutades neid ka raamatukujundustes.