näitused                        

7.03–14.06.2026

„Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“ kolmikväljapanek Viljandis

Johann Köleri 200. juubeli aastal avavad kolm näitusepaika Viljandis omavahel seotud väljapaneku: Kondase keskuses on eksponeeritud klassiku originaalteosed, Viljandi muuseumis saab näha sadat tema maalide täissuuruses reproduktsiooni ning Rüki galeriis tõlgendavad viis Eesti kaasaegset kunstnikku Köleri tuntud teoseid tänapäevases võtmes.

Kondase keskuse näitus pakub läbilõike Johann Köleri loomingust alates tema kujunemisest Peterburi Kunstide Akadeemias kuni hilisemate, isiklikult ja ühiskondlikult tähenduslike teosteni. Väljas on üle 30 erinevas tehnikas, žanris ja valmimisjärgus töö. Varaseim pärineb õpinguaastatest akadeemias, mil kujunes välja kunstniku joonistusoskus ja akadeemiline vormitunnetus, mis jäid tema loomingut iseloomustama kogu elu.

Esindatud on teosed Köleri loomingusse olulise pöörde toonud Itaalia-perioodist (1858–1862). Roomas elades omandas ta meisterlikult akvarellitehnika ning puutus vahetult kokku Lõuna-Euroopa kunstitraditsiooniga. See kogemus avardas tema värvitaju ja tõi loomingusse suurema kerguse ning valguse tundlikuma käsitluse.

Köleri looming hõlmab mitut eri žanri. Olulisel kohal on portreed, mis tõid talle Peterburis tunnustuse ja kindlustasid sissetuleku. Ta maalis riigi- ja kultuuritegelasi ning haritlasi, kujunedes hinnatud esindusportretistiks. Selle kõrval tegeles ta ajaloomaali ja religioossete kompositsioonidega – žanriga, mida akadeemilises kunstihariduses peeti kunstniku meisterlikkuse näitajaks. Selliste tööde hulka kuulub ka Tallinna Kaarli kiriku apsiidis paiknev fresko „Tulge minu juurde“ (1879), üks väheseid Köleri teoseid, mida eestlased kunstniku eluajal laiemalt tundsid. Kondase keskuses on eksponeeritud freskole eelnenud eskiis.

Näitusele valitud visandid ja etüüdid toovad esile ka Köleri huvi Eesti ainese vastu. Mitmed neist pärinevad 1860. aastate algusest, mil ta pärast Itaaliast naasmist viibis Eestis ning suhtles aktiivselt rahvusliku liikumise tegelastega. Kodumaal tehtud visandid ja maastikuvaated annavad tunnistust tema huvist kohaliku elu, rahva tüüpide ja looduse vastu.

Maastikumaalides, eriti Krimmi ja Nice’i vaadetes, on olulised valgus ja atmosfäär. 1870. aastatel Krimmi reisides paelus kunstnikku sealne suurejooneline maastik, mis meenutas talle Itaaliat. Avarad taeva- ja merevaated ning pehme koloriit seovad isikliku reisikogemuse klassikalise maastikumaali traditsiooniga.

Köler pöördus ka kirjandus- ja mütoloogiaaineliste kompositsioonide poole, mis olid 19. sajandi lõpu näitustel ja salongides populaarsed. Sellistes töödes kohandus ta ajastu maitsega, säilitades samal ajal akadeemilise kompositsioonilise selguse ja tasakaalu.

Näitus avaneb vaatajale teisiti kui ehk ollakse harjunud, suurejoonelistest ülevaatlikest väljapanekutest seekord tunduvalt intiimsemalt. Hea meel, et see toimub Viljandis, kohas, mille kaudu Johann Köler end kunstnikuna identifitseeris, lisades oma nimele teostel sulgudes Wiliandi.

Kondase Keskuse eriline tänu kuulub Köleri uurijale Mai Levinile, kelle tekstid on suureks abiks Köleri teoste tutvustamisel.

Täname kõiki koostööpartnereid.

Kuraator ja näituse kujundus / Curator and exhibition design: Mari Vallikivi
Graafiline disain / Graphic design: Riina Uisk
Installatsioon / Installation: Kaarel Narro, Meelis Tammemägi, Jüri Pillisner, Imre Toltsberg
Teostest ja nende saamisloost / The artworks and their stories: Eva Laantee Reintamm
Tekstide toimetamine / Text editing: Tiina Sarv
Tõlge / Translation: Ann Kuslap

Teosed on pärit Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ning erakogust / The works are from the collections of the Art Museum of Estonia, Tartu Art Museum, Viinistu Art Museum and a private collection 

Täname / Acknowledgements: Liis-Marel Aak, Nele Ambos, Janar Fomatškin Ivar-Kristjan Hein, Sirje Helme, Mare Joonsalu, Liisa Kaljula, Kersti Kuldna, Mai Levin, Piret ja Sven Lõokene, Jaan Manitski, Alar Nurkse, Grete Ots, Katre Ratassepp, Tiiu Saadoja, Kristiina Tiideberg, Vilmar Toom  

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital / The exhibition is supported by the Estonian Cultural Endowment

12.02.—26.04.2026

Rolan Paul Firnhaberi (1936–2025) mälestusnäitus

Paul Firnhaber, saksa juurtega ameeriklasest kultuurantropoloog, sattus esmakordselt Eestisse 2001. aastal, kui ta kutsuti Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud teaduskonverentsile ettekannet pidama. Seejärel hakkas ta suviti elama Eestis ja talviti Colorados USA-s. 74-aastaselt kolis ta 2010. aastal lõplikult vaiksesse Viljandisse ning ehitas välja kunagise sepikoja teisele korrusele galerii Imagi, et oma kunsti -ja etnograafiakogu teiste ajaloo- ja kunstihuvilistega jagada. Galerii näituste avamised olid sündmused, kus tekkis eriline õhustik: kohtuti, musitseeriti ja nauditi kunsti. Ajapikku tekkis Paul Firnhaberile suur tutvusringkond, tema juurde sõideti kõikjalt Eestist.

Kondase keskusel algas Paul Firnhaberiga tihe ja soe suhtlus ning koostöö juba 2008. aastal, kui korraldasime esimese näituse tema tehtud fotodest Viljandi vanalinnale iseloomulikest vanadest ustest. Mõni aasta hiljem, kui ta oli USA-st lõplikult Viljandisse kolinud, muutus koostöö sisulisemaks. Kondase keskuse erihuvist ehk autsaiderkunstist lähtudes jõudsid näitusekülastajate ette Firnhaberi kollektsiooni kuuluvad Brasiilia rahvakunsti esindaja José Francisco Borgese puulõiked, Šoti habemeaja John Kay satiirilised sügavtrükitehnikas tööd ning Prantsuse aadlidaami Gyp`i elu ja raamatuillustratsioone tutvustavad näitused. Kui Paul Firnhaber sai 80-aastaseks, korraldas Kondase keskus tema kollektsiooni põhjal kogu muuseumi hõlmava näituse „Leiud“ ning peeti konverents.

26. aprillini avatud väiksel mälestusnäitusel on võimalik vaadata ka 2019. aastal valminud Vaiko Eduri meeleolukat ja nimele vaatamata elurõõmsat dokumentaalfilmi „Surmatants”.

Paul Firnhaberi viimaseks puhkepaigaks saab tema soovi kohaselt Viljandi Metsakalmistu.