Tarja Heikkilä "Hingelinnud"
Läänemeresoome rahvaste muinasusus oli hingelind linnukujuline hinge sümbol. Muistse uskumuse kohaselt tõi hingelind inimese sündides tema hinge siia ilma ning viis selle surmahetkel endaga kaasa. Näitus on saanud inspiratsiooni kunstniku kodukandis asuva 15. sajandi algusest pärineva Püha Miikaeli hallist kivist kiriku kahest laemaalingust. Ühel neist on kujutatud lehtpuud, mille võras hoiavad kaks lindu tihedalt teineteise ligi. Teisel maalil istuvad kaks lindu väikesel raagus puul, teineteisest kaugel ja seljad vastamisi. Need puud sümboliseerivad elupuud ja surmapuud.
Näitusel vabalt lendlevad linnud ja dekoratiivsed väänduvad oksad olid esimest korda väljas Kondase Keskuses 2019. aastal Paul Kondase maalidest inspireeritud näitusel. Nüüd jutustavad needsamad elemendid hingelindudena uut lugu. Need kutsuvad vaatajat peatuma ning mõtisklema elu, surma ja mälestuste üle.
Materjal: kaseoksad ja raudtraat.
TARJA HEIKKILÄ (snd 1959)
Viljandi Soome sõpruslinnast Porvoost pärit oksakunstniku Tarja Heikkilä loomingus on juba pikka aega olnud kesksel kohal kodukandi loodus ja selle taastuvad materjalid.
Ta on korraldanud arvukalt kaseokstest loodud teoste näitusi ning õpetanud aastaid selle materjaliga töötamise võtteid kõikjal Soomes. Lisaks on Tarja avaldanud kolm populaarset kaseokstega töötamist käsitlevat raamatut: Risuja ja rautalankaa (2009), Kaunista koivurisuista (2014) ja Lintuja koivurisuista (2018).
Aastate jooksul on tavalistest oksaraagudest saanud Tarja loomingus väärtuslik kunstimaterjal. Kunstniku jaoks peitub okstes eriline väljendusjõud – iga oks on justkui pintslitõmme või pliiatsiga tõmmatud joon. Tema loomeprotsess on aeglane ning teose lõplik kuju sünnib töö käigus – oks oksa haaval, materjali kuulates ja austades.
Tarja loominguga saab tutvuda Instagramis: @finntwigs.
Läänemeresoome rahvaste muinasusus oli hingelind linnukujuline hinge sümbol. Muistse uskumuse kohaselt tõi hingelind inimese sündides tema hinge siia ilma ning viis selle surmahetkel endaga kaasa. Näitus on saanud inspiratsiooni kunstniku kodukandis asuva 15. sajandi algusest pärineva Püha Miikaeli hallist kivist kiriku kahest laemaalingust. Ühel neist on kujutatud lehtpuud, mille võras hoiavad kaks lindu tihedalt teineteise ligi. Teisel maalil istuvad kaks lindu väikesel raagus puul, teineteisest kaugel ja seljad vastamisi. Need puud sümboliseerivad elupuud ja surmapuud.
Näitusel vabalt lendlevad linnud ja dekoratiivsed väänduvad oksad olid esimest korda väljas Kondase Keskuses 2019. aastal Paul Kondase maalidest inspireeritud näitusel. Nüüd jutustavad needsamad elemendid hingelindudena uut lugu. Need kutsuvad vaatajat peatuma ning mõtisklema elu, surma ja mälestuste üle.
Materjal: kaseoksad ja raudtraat.
TARJA HEIKKILÄ (snd 1959)
Viljandi Soome sõpruslinnast Porvoost pärit oksakunstniku Tarja Heikkilä loomingus on juba pikka aega olnud kesksel kohal kodukandi loodus ja selle taastuvad materjalid.
Ta on korraldanud arvukalt kaseokstest loodud teoste näitusi ning õpetanud aastaid selle materjaliga töötamise võtteid kõikjal Soomes. Lisaks on Tarja avaldanud kolm populaarset kaseokstega töötamist käsitlevat raamatut: Risuja ja rautalankaa (2009), Kaunista koivurisuista (2014) ja Lintuja koivurisuista (2018).
Aastate jooksul on tavalistest oksaraagudest saanud Tarja loomingus väärtuslik kunstimaterjal. Kunstniku jaoks peitub okstes eriline väljendusjõud – iga oks on justkui pintslitõmme või pliiatsiga tõmmatud joon. Tema loomeprotsess on aeglane ning teose lõplik kuju sünnib töö käigus – oks oksa haaval, materjali kuulates ja austades.
Tarja loominguga saab tutvuda Instagramis: @finntwigs.
