NÄitused

Käesoleval suvel on Kondase Keskuse esimesel korrusel avatud kolme iseõppinud kunstniku näitused – Süürias Damaskuses elav Adib Fattali viltpliiatsite sari „Nägemus Suurmogulite impeeriumi ajaloost”, Lätis Skujene vallas metsade keskel elava Juris Mihelsi guaššpildid „Kirikute ilmumine unedes” ning vaheldumisi Berliinis ja Tel-Avivis resideeruv mitmekülgse kunstniku Debora Gutmani maalid, polüptühhonid, skulptuurid ja siidiaplikatsioonid. 

24.05. -29.08. 2021

Süüria autsaiderkunstnik ADIB FATTAL-i näitus "Nägemus Suurmogulite impeeriumi ajaloost"

Adib Fattal on Süüria autsaiderkunstnik. Ta sündis 1962. aastal Washingtonis Süüria diplomaadi perekonnas, omandas New Yorgi ülikoolis (The City University of New York) hariduse rahvusvahelise turunduse alal. Adib Fattal on elanud mitmel pool Euroopas, töötas lühikest aega ärivaldkonnas, kuid alates 2001. aastast pühendus täielikult kunstile.

Alates 2000. aastate algusest on Adib Fattali töid eksponeeritud väga erinevates paikades üle maailma, muu hulgas on tema näitust kureerinud Londonis The Museum of Everything. Näituste geograafia on muljetavaldav, hõlmates nii Kanadat, Poolat, Pakistani, Belgiat, USA-d, Liibanoni, Armeeniat, Austriat, Egiptust, Inglismaad, Türgit, Hollandit, Indiat jt riike.

Adib Fattal on igavene optimist ja unistaja. Tema pildid on täis tuhandeid detaile, värve ja liikumist: seal on kalureid, põllumehi ja naisi, mehi ja lapsi, kes korjavad apelsine, istutavad puid, palvetavad ja mängivad jalgpalli, taustal rikkalikult dekoreeritud ehitised. Kõiki stseenid on maalidel kujutatud absoluutse veendumusega, et harmoonia on ühise päikese all võimalik. Adib usub paremasse ja harmoonilisemasse maailma ning on kindel, et see saab olemas olla, kui ainult inimestele antaks võimalus.

Adib Fattali kunstis segunevad eri rahvaste kultuuritraditsioonid, sealt võib leida vihjeid mošeede mosaiigikunstile, Palestiina tikanditele, Pärsia miniatuurikunstile ja Euroopa naivismile. Joonistamiseks kasutab ta peamiselt happevaba värvilist viltpliiatsit.

Praegu elab Adib Fattal Süürias Damaskuse külje all, kus ta loob oma kunsti ja hoolitseb oma pere eest. Perekonda kuuluvad abikaasa, poeg Dia, koer, kass ja suur lindude kogu, sealhulgas rääkiv papagoi. Kuigi olukord Süürias on jätkuvalt väga, väga keeruline, pole lakkamatu optimism teda takistanud paremasse ja päikeselisemasse tulevikku uskumast.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Teksti koostas Mari Vallikivi

7.06. - 12.09.2021

Naivist Debora Gutmani maalid, siidiaplikatsioonid, polüptühhonid ja skulptuurid.

Debora Gutman alias D.Drobs on sündinud Saksamaal Lääne-Berliinis 1957. aastal. Pärast kooli lõpetamist õppis ta Berliini kunstiülikoolis muusikat. Aastaid õpetas ta laulmist ja klaverimängu ning esines Saksamaal, Iisraelis, Ungaris ja Prantsusmaal. Tema repertuaari kuulusid teosed erinevatelt heliloojatelt Bachist Bergini. Pärast tütre Arnina sündi aastal 1988 keskendus ta pigem kunstile. Tema esimene isikunäitus – graafikanäitus – toimus 1992. aastal.

Debora Gutman astus Steglitzi kunstnikke rühmitusse (Künstlergruppe Steglitz), mille kaks liiget - Bernd Beck ja Ebrahim Ehrari olid ühtlasi tema õpetajad. Nende ühisnäitus toimus Berliini vaba kunstinäituse (Freie Berliner Kunstausstellung) raames Berliinis. Aja jooksul leidis ta uue väljenduslaadi ja stiili, väga tihti võib tema elegantsetel ja värvikatel naivistlikel maalidel näha naisakte poseerimas ja paarikesi tantsimas. 2011. aastast kuulub ta Iisraeli naivistide rühmitusse.

Oma ateljees „Kreativer Bypass“ on Debora juhendanud nii lapsi kui ka täiskasvanuid, samuti on ta osalenud mitmetes heategevusprojektides, sh naiste rahvusvahelise sionistliku organisatsiooni WIZO töös. Tänapäeval reisib ta Berliini ja Tel-Avivi vahel ning kui ta pole just Argentiina tangot tantsimas ja õpetamas, töötab ta oma ateljees.
Tema töödes leidub rohkelt vihjeid muusikale. Peamiselt töötab ta improvisatsiooni põhimõttel, luues erinevaid kujutava kunsti vahendeid kasutades teoseid, mis helisevad kaasa ja on samas täis intensiivset valgust ja värvi.
Oma polüptühhonitel ühendab Debora Gutman mängleva kergusega figuratiivseid ja abstraktseid kujutisi. Need teosed kujutavad stseene inimkogemusest, seal leidub nii loomi kui esemeid. Fragmentaarsed, just kui seosetud kujundid moodustavad tervikliku mosaiigi, mis tiivustab kõikvõimalikke fantaasiaid, kutsudes vaatajat mõtlema omaenda lugudele. Alusmaterjalina kasutab ta puitu, mis koos väga erksa, värvilise ja särava värvipaletiga annab maalidele vahemerelise õhustiku, mis kutsub vaatajat lõõgastuma, lubab hingel tõusta lendu tema värvika ja rikkaliku kujundikeele ja isikupärase maailma suunas.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

27.05. - 29.08.2021

Läti iseõppinud kunstniku JURIS MIHELSi näitus "Kirikute ilmumine unedes"

Juris ehk Juritis Mihels, elab Amata piirkonnas Skujene vallas Lätis. Tema igapäevane elu kulgeb metsade keskel talutöid tehes ja viimasel ajal kodukiriku ehitusel abiks olles.

Juritis sündis 31. augustil 1961. aastal. Pere kuuest lapsest oli ta vanim. Kui ta oli alles päris pisike vigastas tema kasuisa teda sedavõrd, et laps viibis mitu kuud intensiivravil. Nagu ta ise ütleb, oli ta keeruliste perekondlike olude tõttu sunnitud õppima erinevates internaatkoolides. Sellest ajast võib Juritis uhkusega ette näidata suurt hulka diplomeid erinevatelt spordialadelt.

Maalimine tuli Juritise ellu 25 aastat tagasi, mil teda apostel Andrease nimel õigeusklikuks ristiti ja ta küla õigeusu kiriku lähedusse elama asus. Juris maalib peamiselt kirikuid, harvem lisab piltidele teisi lemmikmotiive nagu laevad, hobused ja maasturid.

Juris rõõmustab ja solvub nagu laps, talle meeldib jälgida loodust, linde ja loomi, ning kuulata igal õhtul raadiost muinasjuttu. Pärast muinasjuttu lastakse raadiost lastelaule, neid laulab ta alati kaasa. Teda rõõmustab kirikute nägemine, ta näeb neid ka unes. Järjekordset pilti maalides räägib ta tihti, et just sellist oli ta eelmisel ööl unes näinud. Nii ongi päriselus nähtu ja unenägudes ilmuv saanud omapärasteks kunstiteosteks, mille sarnase motiivi variatiivsus ja tööde rohkus on imekspandav. Ta kasutab kunstitegemiseks ära kõik kättesaadavad materjalid, näiteks majapidamises järelejäänud pakendid, mille teisele küljele ta maalib. Kodus ilmestavad rõõmsad maalingud ka kaminaümbrust, seinaääri ja uksi. Juritis ütleb, et pruugib tal vaid pintsel kätte võtta, kui peavalud ja ärevus kaovad.

Lisaks värvidele ja pintslitele on Juritisel ka ruuduline vihik, kuhu ta pliiatsi või pastakaga oma luuletusi kirja paneb. Nagu ta ise ütleb, võib ta luuletusi lugeda ka ilma vihikuta, lihtsalt niisama, kohe, kõigest, alati ja kõikjal.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Teksti koostas Mari Vallikivi