Graafik Esko Lepp 120. Akvatinta tehnikas loodusvaated erakogust.
Käesolev näitus tutvustab erakogus asuvaid graafik Esko Lepa akvatinta tehnikas teostatud töid. 2026. aasta märtsis möödub kunstniku sünnist 120 aastat.
Esko Lepp (1906–1977) oli eesti kunstnik, kes saavutas tunnustuse eelkõige puugravüüridega. Ta sündis Räpina vallas sepa peres ning kasvas maal. Nooruses juhtunud õnnetuse tagajärjel kaotas ta vasaku käe sõrmed. Sellele vaatamata kujunes temast mitmekülgne ja tehniliselt osav graafik.
Aastatel 1935–1940 õppis Esko Lepp Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis graafikat ja tarbegraafikat peamiselt Günther Reindorffi (1889–1974) juhendamisel. Õpingud jätkusid 1940–1941 Tartus Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Teise maailmasõja puhkedes astus ta vabatahtlikuna Tartu hävituspataljoni ning sõitis sõja käigus Nõukogude Liidu tagalasse, kus töötas Tšeljabinskis tehases joonistajana. Aastatel 1943–1948 õppis ta N. Surikovi nimelises Moskva Kunstiinstituudis graafikat ning kujunes seal kutseliseks graafikuks.
Pärast õpinguid töötas Esko Lepp aastatel 1948–1951 Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna, seejärel tegutses vabakunstnikuna. Ta lõi peamiselt vabagraafikat, saavutades tunnustuse puugravüüri alal, kuid viljeles ka linoollõiget ning sügavtrükitehnikaid nagu akvatintat ja oforti. Lisaks lõi ta tarbegraafikat, raamatuillustratsioone ja eksliibriseid.
Lepp kujutas oma varasemas loomingus sageli sõja- ja tööstusteemasid. Alates 1950. aastatest muutus ta looming poeetilisemaks ja lüürilisemaks, kesksele kohale tõusid maastiku- ja rannamotiivid. Ta kujutas sageli Põhjaranniku, Lõuna-Eesti ja Peipsi-äärsete külade vaateid, samuti Saaremaa ja Karjala maastikke.
Lepp valdas erinevaid graafikatehnikaid ning otsis iga motiivi jaoks sobivaima väljendusviisi. Teoseid iseloomustab selge ja jõuline joon, valguse ja meeleolu edasiandmine ning isikupärane vaatenurk. Kunstniku hilisemates töödes avaldub üha enam meeleolukas loodustunnetus.
Esko Lepp kuulus alates 1944. aastast Eesti Kunstnike Liitu. Tema loomingul on kindel koht 20. sajandi eesti graafika arengus.
Näitusel väljas olevad akvatintatehnikas tööd on pärit perekond Sven ja Erika Reissi erakogust. Kollektsioon sai alguse 2019. aasta sügisel, kui Viljandi Kunstikooli õpetaja Kaja Miller perekonda külastades märkas nõukogudeaegse sisustusega tuba ning arvas, et sellesse interjööri sobiks hästi ka mõni tolle ajastu graafikateos.
Mõni aeg hiljem tõi ta Reissidele oma garaažis seisnud töö, Esko Lepa „Haanja lähistel“, mis on mõjus akvatintatehnikas loodud linnuperspektiivne maastikuvaade.
Töö avaldas kingituse saajatele muljet ning sellest sai esimene teos perekond Reisside omanduses olevas Esko Lepa akvatintade kogus.
Tänaseks on kogus 92 akvatintatehnikas teost ning kollektsioon täieneb pidevalt.
7.03–14.06.2026
„Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“ kolmikväljapanek Viljandis
Johann Köleri 200. juubeli aastal avavad kolm näitusepaika Viljandis omavahel seotud väljapaneku: Kondase keskuses on eksponeeritud klassiku originaalteosed, Viljandi muuseumis saab näha sadat tema maalide täissuuruses reproduktsiooni ning Rüki galeriis tõlgendavad viis Eesti kaasaegset kunstnikku Köleri tuntud teoseid tänapäevases võtmes.
Kondase keskuse näitus pakub läbilõike Johann Köleri loomingust alates tema kujunemisest Peterburi Kunstide Akadeemias kuni hilisemate, isiklikult ja ühiskondlikult tähenduslike teosteni. Väljas on üle 30 erinevas tehnikas, žanris ja valmimisjärgus töö. Varaseim pärineb õpinguaastatest akadeemias, mil kujunes välja kunstniku joonistusoskus ja akadeemiline vormitunnetus, mis jäid tema loomingut iseloomustama kogu elu.
Esindatud on teosed Köleri loomingusse olulise pöörde toonud Itaalia-perioodist (1858–1862). Roomas elades omandas ta meisterlikult akvarellitehnika ning puutus vahetult kokku Lõuna-Euroopa kunstitraditsiooniga. See kogemus avardas tema värvitaju ja tõi loomingusse suurema kerguse ning valguse tundlikuma käsitluse.
Köleri looming hõlmab mitut eri žanri. Olulisel kohal on portreed, mis tõid talle Peterburis tunnustuse ja kindlustasid sissetuleku. Ta maalis riigi- ja kultuuritegelasi ning haritlasi, kujunedes hinnatud esindusportretistiks. Selle kõrval tegeles ta ajaloomaali ja religioossete kompositsioonidega – žanriga, mida akadeemilises kunstihariduses peeti kunstniku meisterlikkuse näitajaks. Selliste tööde hulka kuulub ka Tallinna Kaarli kiriku apsiidis paiknev fresko „Tulge minu juurde“ (1879), üks väheseid Köleri teoseid, mida eestlased kunstniku eluajal laiemalt tundsid. Kondase keskuses on eksponeeritud freskole eelnenud eskiis.
Näitusele valitud visandid ja etüüdid toovad esile ka Köleri huvi Eesti ainese vastu. Mitmed neist pärinevad 1860. aastate algusest, mil ta pärast Itaaliast naasmist viibis Eestis ning suhtles aktiivselt rahvusliku liikumise tegelastega. Kodumaal tehtud visandid ja maastikuvaated annavad tunnistust tema huvist kohaliku elu, rahva tüüpide ja looduse vastu.
Maastikumaalides, eriti Krimmi ja Nice’i vaadetes, on olulised valgus ja atmosfäär. 1870. aastatel Krimmi reisides paelus kunstnikku sealne suurejooneline maastik, mis meenutas talle Itaaliat. Avarad taeva- ja merevaated ning pehme koloriit seovad isikliku reisikogemuse klassikalise maastikumaali traditsiooniga.
Köler pöördus ka kirjandus- ja mütoloogiaaineliste kompositsioonide poole, mis olid 19. sajandi lõpu näitustel ja salongides populaarsed. Sellistes töödes kohandus ta ajastu maitsega, säilitades samal ajal akadeemilise kompositsioonilise selguse ja tasakaalu.
Näitus avaneb vaatajale teisiti kui ehk ollakse harjunud, suurejoonelistest ülevaatlikest väljapanekutest seekord tunduvalt intiimsemalt. Hea meel, et see toimub Viljandis, kohas, mille kaudu Johann Köler end kunstnikuna identifitseeris, lisades oma nimele teostel sulgudes Wiliandi.
Kondase Keskuse eriline tänu kuulub Köleri uurijale Mai Levinile, kelle tekstid on suureks abiks Köleri teoste tutvustamisel.
Täname kõiki koostööpartnereid.
Kuraator ja
näituse kujundus / Curator and exhibition design:
Mari Vallikivi
Graafiline disain
/ Graphic
design: Riina Uisk
Installatsioon
/ Installation: Kaarel Narro, Meelis Tammemägi, Jüri Pillisner, Imre Toltsberg
Teostest
ja nende saamisloost / The artworks and their stories: Eva Laantee Reintamm
Tekstide
toimetamine / Text editing: Tiina Sarv
Tõlge / Translation: Ann Kuslap
Teosed on pärit Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ning erakogust / The works are from the collections of the Art Museum of Estonia, Tartu Art Museum, Viinistu Art Museum and a private collection
Täname / Acknowledgements: Liis-Marel Aak, Nele Ambos, Janar Fomatškin Ivar-Kristjan Hein, Sirje Helme, Mare Joonsalu, Liisa Kaljula, Kersti Kuldna, Mai Levin, Piret ja Sven Lõokene, Jaan Manitski, Alar Nurkse, Grete Ots, Katre Ratassepp, Tiiu Saadoja, Kristiina Tiideberg, Vilmar Toom
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital / The exhibition is supported by the Estonian Cultural Endowment
Lisainfo:
https://koler200.ee/
info@koler200.ee
www.facebook.com/Koler200 Kajastus:
ERR
https://kultuur.err.ee/1609924274/johann-koleri-juubeliaastal-avatakse-korraga-kolmes-viljandi-galeriis-suurnaitus
https://kultuur.err.ee/1609960574/galerii-viljandis-saab-naha-johann-koleri-vahe-eksponeeritud-teoseid
Sirp
https://www.sirp.ee/johann-koleri-juubeliaasta-toob-kunstniku-elutoo-taas-rahva-ette/
Sakala
https://sakala.postimees.ee/8429148/johann-koler-200-praegu-enam-nii-ei-maalita-kolmiknaitus-pakub-originaale-koopiaid-ja-tolgendusi
12.02.—26.04.2026
Rolan Paul Firnhaberi (1936–2025) mälestusnäitus
Paul Firnhaber, saksa juurtega ameeriklasest kultuurantropoloog, sattus esmakordselt Eestisse 2001. aastal, kui ta kutsuti Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud teaduskonverentsile ettekannet pidama. Seejärel hakkas ta suviti elama Eestis ja talviti Colorados USA-s. 74-aastaselt kolis ta 2010. aastal lõplikult vaiksesse Viljandisse ning ehitas välja kunagise sepikoja teisele korrusele galerii Imagi, et oma kunsti -ja etnograafiakogu teiste ajaloo- ja kunstihuvilistega jagada. Galerii näituste avamised olid sündmused, kus tekkis eriline õhustik: kohtuti, musitseeriti ja nauditi kunsti. Ajapikku tekkis Paul Firnhaberile suur tutvusringkond, tema juurde sõideti kõikjalt Eestist.
Kondase keskusel algas Paul Firnhaberiga tihe ja soe suhtlus ning koostöö juba 2008. aastal, kui korraldasime esimese näituse tema tehtud fotodest Viljandi vanalinnale iseloomulikest vanadest ustest. Mõni aasta hiljem, kui ta oli USA-st lõplikult Viljandisse kolinud, muutus koostöö sisulisemaks. Kondase keskuse erihuvist ehk autsaiderkunstist lähtudes jõudsid näitusekülastajate ette Firnhaberi kollektsiooni kuuluvad Brasiilia rahvakunsti esindaja José Francisco Borgese puulõiked, Šoti habemeaja John Kay satiirilised sügavtrükitehnikas tööd ning Prantsuse aadlidaami Gyp`i elu ja raamatuillustratsioone tutvustavad näitused. Kui Paul Firnhaber sai 80-aastaseks, korraldas Kondase keskus tema kollektsiooni põhjal kogu muuseumi hõlmava näituse „Leiud“ ning peeti konverents.
26. aprillini avatud väiksel mälestusnäitusel on võimalik vaadata ka 2019. aastal valminud Vaiko Eduri meeleolukat ja nimele vaatamata elurõõmsat dokumentaalfilmi „Surmatants”.
Paul Firnhaberi viimaseks puhkepaigaks saab tema soovi kohaselt
Viljandi Metsakalmistu.