Ü.R!
4. oktoober, 1960.
Õli, lõuend.
Maastikuformaadis, mõõtudega 118 × 80 cm.
Maali ümbritseb 4,5 cm laiune punakaspruun lihtne puitraam.
Kuivetunud rohumaal lähenevad kaks sõjasalka teineteisele. Vasakult poolt ligineb ähvardav kümneliikmeline kamp koos pruuni karuga, primitiivsed sõjariistad ette sirutatud. Paremalt sammub neile vastu viis erinevas rõivastuses kaasaegse sõjavarustusega meest koos kuldlakalise lõviga. Vaenuliku kohtumise taustal on tumekollane päikseline taevas. Vasakpoolne salk on maalitud tumepruunides toonides, paljud neist poolalasti põlisrahvad. Parempoolne, heledamas erivärvilises rõivastuses salk kujutab maailma jõukate suurriikide esindajaid – Ameerikast, Saksamaalt ja Inglismaalt. Maalil on värvitoonidest kasutatud põhiliselt tumekollast, tumepruuni, punakaspruuni ja mündirohelist ning paiguti valget.
Kaks kolmandikku maali kõrgusest võtavad enda alla eri rahvusi ja riike esindavad tegelaskujud. Ühel pool võitlevad nö võsarahvad ja teisel pool maailma edukad riigid. Tegelased on pisut valede proportsioonidega ja mõjuvad seetõttu lustakalt, osa neist koguni naeratavad. Pisikesed mehikesed sõjatandemil “suuri asju ajamas”.
Vasakpoolses salgas on mõned eredamad, äratuntavad kujud järgmised: pildi vasakul all nurgas, küljega meie poole, astub edasi valge habeme ja juustega punakaspruuni nahatooniga mees. Tal on valge riidetükk ümber puusade nagu seelik, peas valge, silinderjas türgi müts ning käes hoiab pruunikas-musta, avatud suu ja punase keelega madu.
Kohe tema kõrval paremal on otsevaates pisut pikem, mustjaspruuni nahatooniga paljasjalgne aborigeen. Mustade lokkis juuste ja paksude kulmudega, peas heleda-vöödiline peapael, punases suus paljastumas lumivalged hambad, ilme sõjakas-tõsine. Vasakpoolses käes hoiab ta valget bumerangi ja paremas valget lehtritaolist torujat pilli ehk didžeriduud. Jalas kannab valgeid lühikesi pükse.
Temast omakorda paremal järgmine on külgvaates kujutatud helepruuni nahaga ja pika valge habemega mees, kes kannab peas suurt valget turbanit. Peakatte otsaesisel on punane täpp. Mehe mõlemad käed on ette ülespoole suunatud. Kuldse pidemega kõvera teraga mõõk on ettesirutatult paremas käes. Seljas kannab valget maani seelikut.
Salga keskel on otsevaates, pisut tuikuvas poosis ja naeratava joobes ilmega, tumedate lühikeste juustega mees. Seljas kannab ta tumepruuni kaherealise nööbiriviga kuube ja punast särki selle all. Jalas tumepruune pikki pükse ning kingi. Vasakpoolne käsi on rusikasse surutult üles tõstetud ja paremas peos hoiab ta väikest musta ning punasega maalitud sõjaraketti.
Mehest eespool on pruunkaru, kes tormab tagajalgadel valged hambad irevil, vastutulijate poole. Nn Vene karul on kaela ümber punane nöör, mille küljes ripub seljal sõjarakett. Karul on käes pika toruga püss, mis on suunatud vastutuleva ameeriklase (nn Onu Sami) poole, kes omakorda on püssitoru täägi otsast kinni haaranud.
Teistel vasakpoolses salga liikmetel on käes algelised kilbid, vibud ja odad. Paaril tumedanahalisel aborigeenil on ülestõstetud odaotsi ehtimas punane suletutt. Osa tormavad sõdima, mõned on hüplevas asendis kohapeal ja naeratavad.
Parempoolses salgas on heledanahalised mehed kujutatud korrapäraselt – üksteise taga, kahes reas. Meeste keskel, ridade vahel, sööstab edasi lõvi. Üleval, tagumises rivis, on kolm meest. Vasakult esimene on nn Onu Sam ehk ameeriklaste sümbolkuju. Ta on kujutatud külgvaates, astumas vasakule. Kannab peas musta torukübarat, suus tossamas sigar. Seljas mustjaspruun kuub ja püksid, jalas mustad säärsaapad. Rinnaesisel ilutseb tumekollane dollari märk: suur S -täht läbikriipsutatud kahe püstise paralleeljoonega. Rinnal ripub miniatuurne raketikujuline ehe.
Ameeriklase selja taga sammub äratuntavalt Saksamaa esindaja. Ta on riietatud heledasse lillakassinisesse vormiriietusse. Peas kannab teravatipulist lillakat kiivrit, mille otsaesisel on valgega maalitud haakrist. Mehel on tumedad, peenikesed, teravatipulised vuntsid, roospunane suu kergelt muigvel. Käte vahel kaisus hoiab ta samasugust raketti nagu on vastaspoole karul.
Sakslase selja taga, maali paremas ääres, on Ameerika põlisrahvaste esindajana indiaanlane, kes kannab peas uhket valgetest sulgedest peakatet. Näol rahulik ilme, punase suu nurgad kaardumas üles. Indiaanlasest paistab vaid pea, ülejäänud jääb teiste meeste varju.
Maali allääres, eesmises rivis, on kaks tuhmis rohelises sõjaväevormis meest. Vasakpoolne on noorem ja parempoolne vanem ning turskem. Kujutatud külgvaates, sammuvad tõsisel ilmel vasakule poole.
Noorem mees on kollase munaja kiivriga, vasakus käes granaat ja paremas püss. Must püssitoru on otse vastutulijatele suunatud. Kaelusel kannab samasugust raketitaolist ehet nagu ameeriklane.
Vanemal mehel on rohekas sõjaväekiiver – terav kolmnurkne kaunistus ümara kiivriosa peal. Oma paremas käes hoiab ta musta püstolit ning vasaku kaenla all raketti.
Nende kohal, meestesalga keskel, on külgvaates hüppevalmis lõvi. Loom on üsna kurja moega, koheva kollase lakaga, näitab valgeid hambaid ja küüsi. Saba on sõjakalt püsti. Kaelas ripub temalgi keti küljes pisike raketikujuline ripats. Lõvi keha tagaosas on kuldkollasega maalitud inglise naelsterlingi sümbol: laineline L-trükitäht, mis on keskosas läbikriipsutatud horisontaalse joonekesega.
Kahe salga vahel on pisut maali keskteljest paremal pisike riba tühja rohumaad. Vasakpoolse salga jalge all on külmroheline kõnnumaa, pisikeste tumekollase ja pruuniga maalitud rohututtidega. Parempoolse salga all on maapind lillakaspruuniks trambitud, rohututid on maalitud mustjaspruuni ja tumekollasega. Pea kohal kollane taevas maali paremas nurgas lillakaspruuniks tõmbunud.
Maali allääres on roosakasvalges kirjas teose dateering, pealkiri ning kunstniku initsiaalid: 4.X.60, “ÜR!”, P.K.
Maal
„ÜR!“ väljendab ilmekalt kunstniku skeptitsismi sõja ja rahu
teemadel. Nagu teevad seda ka Kondase päevikust pärinevad luuleread
(13. detsember 1918):
Küll sõdivad usud küll rahvad
Küll võitlevad rahvused
Küll tuhandeid püüdeid on tehtud
Et jõuda kord täiusele
Kuid murega lõppu on nähtud –
Ei saadudki sihile.