27.09. - 29. 11. 2015
Vergine Liiv-Hillepi (1922–2015) mälestusnäitus
Vergine Liiv-Hillep sündis 21. jaanuaril 1922. a. Pärnus Anita Liiv-Järve kaksikõena. Ta õppis 1930ndatel aastatel Holstre koolis, aga tema enda sõnutsi möödus "harmooniline ja elurõõmus lapse- ja nooruspõlv Viljandis. Kunstiõpinguid alustas ta 1939. aastal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas”, kus õnnestus õppida 1941. aastani. Sõja ajal naases ta kodulinna, lõpetades siin 1943. a Viljandi 1. Gümnaasiumi (endine Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium). Samal aastal abiellus ta Richard Hillepiga, kellega aasta hiljem Saksamaale põgeneti. Enne oma surma tänavu jaanuaris oli Liiv-Hillep viimane elusolev eesti kunstnik, kes sai õpetust sõjaeelses Pallases.
Peale Eestist pagemist sattusid Hillepid põgenikelaagrisse Lõuna-Saksamaale Kemptenisse, kust 1947. a asuti elama Belgiasse Liège'i, kus Richardil õnnestus leida teenistuskoht mäetööstuses. Vergine töötas lühikest aega mitmesugustel lihttöödel marmelaadivabrikus ja mänguasjade vabrikus, kuid jäi siis kaheksaks aastaks koduseks. 1956. a alustas ta koos mehega prantsuse keele õpinguid, mis aasta järel pooleli jäid: leiti, et keelt on tõhusam "otse elust" õppida. Järgmisel aastal avastas Vergine enda jaoks Liège'i Kuningliku Kunstiakadeemia (Académie Royale des Beaux-Arts), kus ta otsustas jätkata pooleli jäänud kunstiõpinguid, et tegeleda kõige südamelähedasema alaga. Tol ajal kestis õppetöö kunstiakadeemias kuus aastat, kuid Vergine sai lõpetada kolme aastaga, sest arvestati ka tema varasemaid õpinguid. Kunstnik märkas peagi, et Belgia süsteemi järgi võis ta kooli igal kevadel uue diplomiga lõpetada: 1960. a. lõpetas ta silmapaistvate tulemustega õlimaali ja joonistuse ning 1961. a. maastikumaali ja gravüüri alal, pälvides Liège'i Linnavalitsuselt audiplomi ja hõbemedali parimale kunstiakadeemia lõpetajale koos preemiareisiga Pariisi ning vastuvõtuga Pariisi Linnavalitsuses ja Ülikoolis. Järgnevad paarkümmend aastat teenis kunstnik elatist vabakunstnikuna, tegeledes nii portreede, maastike kui ka kunstiajaloo suurte meistrite koopiate maalimisega.
Vergine esines 1961–1985 Belgias näitustel Liège'is, Saint-Nicolas' piirkonnas ning kodulinnas Tilleuris (alates 1977. a. Liège'i linnaosa). Samuti võttis ta osa ESTO väljapanekuist 1972. ja 1984. a. Torontos, 1976. a. Baltimore'is ning 1980. a. Stockholmis. Tema tööde hulgas on portreid, autoportreesid, maastikke ja linnavaateid, vaikelusid ja akte. Tema teoseid leidub Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis, Inglismaal, Kanadas ja USA-s, kuid nende maalide avastamine seisab kunstiajaloolastel veel ees. Käesoleva näituse tööd pärinevad erakogudest Viljandist ja Tartust, lisaks veel Viljandi muuseumist ning kunstiühingu "Pallas" kogust. Pallaslaste loomingu tutvustaja Enn Lillemets on märkinud, et Vergine maalid on valdavalt realistliku aluspõhjaga, kuid oma maalidele on ta ehitanud ka elegantset stilisatsiooni ja üldistust. Olemasoleva materjali põhjal on meil veel vara teha järeldusi kunstniku stiililise arengu või erinevate loominguliste suundade kohta, ent seda enam on meil võimalus jutustada laiemat inimlikku lugu ühe põneva elukäiguga soojast inimesest.
Vergine külastas Eestit viimati 2007. a., olles oma kaksikõe Anita külaliseks. Viljandi sõprade sõnul oli ta siis, 85-aastasena, reibas ja rõõmsameelne. 2014. aastal kutsus kunstiühing "Pallas" ta oma kirjavahetajaliikmeks, mis eakat kunstnikku väga rõõmustas. Hillepite peres lapsi ei olnud, tema hooldajaks ja pärijaks oli ristitütar, Belgias sündinud väliseestlane Piret Otter. Vergine lahkus meie hulgast mõned nädalad pärast oma kaksikõde 4. jaanuaril 2015. a. Belgias Liège'i linna lähedal Wihogne'i hooldekodus ja maeti Tilleuri kalmistule. Vergine vanemad, Linda ja Jaan Liiv on maetud Paistu kalmistule.
Gregor Taul, toetudes Enn Lillemetsa ja Ove Lainase ülestähendustele.
Kondase keskus tänab näituse idee
autorit Ove Laidlat, samuti näituse korraldamisel suureks abiks
olnud Margus Meinartit, Ove Laidlat, Eha Susit, Enn Lillemetsa ja
kunstiühingut "Pallas" ning Piret Otterit.
