Wiiralti tamm 70

„Viljandi maastik“ (kuivnõel)

1943. aasta suve veetis Wiiralt Viljandi ligidal Uusna mõisas ja seal sündis „Viljandi maastik”. 

Mai Levin kirjutab: „Viljandi maastikus” on nii idüllilisust kui dramaatilist rahutust. Avaras monumentaalses panoraamis väljenduvad nii kunstniku kiindumus kodumaasse, mõtisklused selle saatuse üle, mõtted oma loomingust ja elust kui ka jumalagajätumeeleolud.” Ta jätkab: „Töö on graveeritud looduses, täpselt natuuri jälgides. Siiski mõjub see suurejoonelise nägemusena. On säilinud väikesed kompositsiooniekskiisid ja etüüdid pilvedest, ent nagu Wiiraltile tüüpiline, toimus kujundi küpsemine vahetus töös, plaadil.“ 

Ott Kangilaski lisab: „Siin tekib mõte tahtlikust sümboolikast: kas ei kehasta see tamm Eestit, millest on üle käinud nii palju torme, kuid mis on püsinud sajandeid ja püsib ka edaspidi?”

Eduard Wiiralt viibis Viljandi kandis 1943. a. juulist septembrini, peatudes lähedases Uusna mõisas. Uusnast laskis ta end igal hommikul sõidutada Tamme tallu ja õhtul tagasi. Tammel valmisid Wiiralti viimased tööd enne kodumaalt lahkumist: "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad kuivnõeltehnikas) ning pliiatsijoonis taluperemehest Goori Tammest. Tüdruku figuuri jaoks poseeris tamme taustal 22. augustil ja järgnevatel päevadel Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Kui ilm oli halb või Uusnast järele ei tuldud, ööbis Wiiralt talu nurgakambris, kust avaneb vaade üle oru Viljandile. Alles on voodi, kus kunstnik magas.
Tänutäheks kostitamise eest kinkis kunstnik Tammedele "Viljandi maastiku" algeksemplari ja pliiatsijoonistuse Goori Tammest. Peremehe portree oli algul mõeldud teha gravüürina, kuid kuna modellil ei jätkunud aega ega kannatust, et pikemalt istuda, otsustas Wiiralt pliiatsi kasuks. Goori Tamm suri 1952. a. ja on maetud Viljandisse Riia tänava kalmistule.

Viiralti tamm asub ürgoru serval Viiratsi teeristist 0,5 km Tartu poole umbes 200 meetrit maanteest vasakul. Tamme ümbermõõt on 4,55 m, kõrgus 12 m, oksad algavad 2,5 m kõrguselt. See olevat viimane puu siinsest tammemetsast.
Tamm ise on tõeline Põhjasõja "veteran". Rahva jutu järgi läinud Rootsi kindralil (teine versioon Karl XII-l) kord sõjas tõllatiisel katki. Kindral löönud murdunud tiisli maa sisse ja see hakanud kasvama.
Tamme tervis ei ole aga kõige parem. Juba "Viljandi maastikus" näib tal olevat rohkesti kuivanud oksi. 1953. aastal murdis torm maha ühe suure oksa, 80 aastat tagasi karjapoiste tuletegemisest alguse saanud auk on pidevalt süvenenud.
Tamm olevat viimane siinmail minevikus levinud tammemetsadest. Tema järgi on talugi endale nime saanud. Enne seda on tamme kutsutud vanaks (ajalooliseks) tammeks ja Tamme-Koori tammeks (Goori Tamme järgi), sõjajärgseil aastail on aga üldtuntuks saanud Wiiralti tammena.

 Graafiline leht näitusel oli Tartu kunstimuuseumi kogust.

 Näituse avamisel toimus Eesti ja Soome kunstnike ühispiknik Viiralti tamme juures.