Kondase keskuse püsinäitus koosneb iseõppinud kunstniku Paul Kondase maalidest, mis on deponeeritud Viljandi muuseumi kogust. Püsivalt on väljas rohkem kui paarikümmend maali.
Lühike ülevaade Paul Kondase elust
Paul Kondas sündis 31. märtsil 1900. aastal talupidaja perekonnas Uue-Põltsamaa vallas Pauastveres. 1921. aastal lõpetas ta Põltsamaa ühisreaalgümnaasiumi, enne seda osales ta koos kõikide klassivendadega Vabadussõjas. 1921-23 õppis ta Tartu ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas pedagoogikutse ning alates 1925. aastast asus tööle Viljandimaal Suure-Jaani 6-klassilise algkooli õpetaja kohal, hiljem töötas ta samas koolis juhatajana. Oma entusiastliku ja aktiivse tegutsemisega suutis ta suurejaanilaste teadvusse jätta sügava jälje - siiani on käibel mõisted nagu “Kondase park” ja “Kondase sild”. Saksa okupatsiooni ajal kaotas Kondas Suure-Jaanis töökoha ning tuli elama Viljandisse. Kondasest sai 1945. aastal asutatud Viljandi täiskasvanute keskkooli direktor, kuid kuus aastat hiljem vabastati ta poliitilistel põhjustel ametikohalt. Rahulikumad olud leidis ta järgmisel kümnendil eest Viljandi lähedalt Heimtalist, kus töötas Raudna koolis keemia-, füüsika-, joonistamise ja tööõpetuse õpetajana.
Paul Kondase endised õpilased mäletavad teda kui aktiivset ja mitmekülgset õpetajat, kes innustas õpilasi mängima näitemängudes, tegelema spordiga ja osalema kooli orkestris. Kooliteatri praktiliste vajaduste rahuldamiseks töötas ta välja isegi oma teatriteooria.
Kondas uskus kunsti head tegevasse ja inimese elu muutvasse jõudu. See seletab tema eluaegset pühendumist kaunitele kunstidele - maalimisele, muusikale, kirjandusele ja teatrile. Ta kirjutas luuletusi ja näitemänge, oskas vajalikul määral erinevaid muusikainstrumente mängida ja tegeles fotograafiaga. Kõigele lisaks oli ta ka kirglik kala- ja jahimees. Paul Kondas ei abiellunud kunagi.
Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas, 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kondase eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel “Väljaspool suurt kunsti”. 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm „Pühapäevamaalijad,“ millest üks lõik on pühendatud Paul Kondasele. Rahvusvahelises naivismi biograafilises entsüklopeedias (World Encyclopaedia of Naive Art, 1984) on eestlastest esindatud Paul Kondas, Jaan Oad ja Georg Vidrik.
Paul Kondas suri 1985. aastal Viljandis. Viljandi muuseum ostis 1986. aastal tema sugulastelt kakskümmend kuus Paul Kondase maali. Alates 2003. aasta aprillist on suurem osa neist Kondase keskusesse deponeeritud.
Alates 2006. aastast ilmestavad Viljandi linnapilti kaheksa suurt värvilist
betoonist maasikat. Maasikas on kujunenud Kondase keskuse sümboliks, inspiratsiooni saadi Paul Kondase ühelt tuntumalt maalilt – “Maasikasööjad” (1965).
