Hetkel üleval Näituste arhiiv Tulevased näitused

 

11.05. – 8.06.2018

Näitus „Kaadervärk“. Stuudio „Animailm” lamenukk-tehnikas animatsioonfilmid ekraanil ja kaadri taga.

Kondase Keskuse ruumides eksponeeritakse kolme Eesti rahvajutu ainetel sündinud animafilmi „Ütsi, ütsi, õeke!” (2011), „Tantsitaja” (2014) ja „Pulmamäng” (2015). Kaadri tagust elu ja filmide valmimise protsessi tutvustavad kunstnike kavandid, filminukud ja -dekoratsioonid, väljavõtted piltstsenaariumist ja muud põnevad detailid.

Animailma filmid on inspireeritud Eesti etnograafilisest käsitööst, tekstiilidest, kommetest ning uskumustest. Näitus annab ülevaate animafilmide valmimise protsessist – võtete planeerimisest, kunstnike kavanditest kuni valmissaanud filmideni. Näitus on hariv nii lastele kui täiskasvanutele.

„Ütsi, ütsi, õeke!” räägib loo sellest, mis võib juhtuda vanas saunas peale südaööd, kui mängu tulevad vanapagan, tikutops, kavalus ja ahnus. Film on inspireeritud traditsioonilisest setu käsitööst ja rõivastest.

„Tantsitaja” on lugu karjapoisist, kes salapärast vilepilli mängides oma õnne leiab. Tegevus toimub Muhumaal ja sealsel traditsioonilisel uisulaeval, mida kasutati kauba ja inimeste veoks. Filmi dekoratsioonide kujundamisel on kasutatud Muhu käsitöö värvikirevaid detaile.

“Pulmamäng” on etnosürrealislik animatsioon, mis põhineb eesti muinasjutul „Vares ja tihane” ning sellesse on põimitud mitmed vanad kosja- ja pulmakombed. Filmis on kasutatud lamenukk-, rotoskoop- ja joonisfilmi tehnikaid. Põnevate faktuuride saamiseks kasutatakse ka muid käsitöö tehnoloogiad (heegeldamine, tikkimine jms) ja erinevaid materjale. „Pulmamäng” valmis koostöös stuudioga „Peata Film”.

***

18.04 – 9.06.2018

Soome kunstniku SIRPA HAMMARI maalinäitus

Peamiselt vabakutselise illustraatorina töötanud Sirpa Hammari väljapaneku maalikeel on dekoratiivne, juugendlikult ilutsev ja teadlikult naivismi piirimaid kompav. Rütmiline korduvus, kuldsete ja hõbedaste toonide, mooniseemnete ja teokarpidega teoste vääristamine ning ruumilise sügavuse puudumine on vaid mõned teoseid iseloomustavad märksõnad. Ainesena vihjab kunstnik Euroopa kunstiajaloole ja Soome kunsti kuldajale, kus ajaloolistes kostüümides tegelased ilmuvad Soome rahvus-romantilises stiilis ehitiste, Itaalia renessanssarhitektuuri või dekoratiivselt lahendatud loodusmotiivi taustale.

Näitusel moodustavad omaette kategooria kunstniku tõlgendused sajaastasest Soome ja Eesti kultuurielust, kus kultuuriinimeste koondportreed mõjuvad suisa monumendina. Kõiki tema jutustava sisuga teoseid saadab eriline letargiline rahu, kus mineviku ja oleviku harmooniline kooseksisteerimine saab võimalikuks. Dekoratiivses laadis ajaloo ja tänapäeva ühildamise kõrval on Sirpa Hammar loonud fotorealistlikke kaasaegseid Helsingi linnavaateid. Ka neis ilmneb teatud nihestatus – miniatuurne vorm kohtub hüperrealismiga.

Raamatuillustratsioonide ja miniatuursete maalide kõrval on Sirpa Hammar teostanud ka paar mitmemeetrist seinamaali, kus süžeeline mitmekesisus on edasi antud talle omaselt – kavaljeerperspektiivis (linnuperspektiivis). Sirpa Hammari loomingusse kuulub ka Soomes hästi tuntud Snellmani lihatööstuse tarbegraafika – pooleldi naivistlikus pildikeeles loodud rahumeelne ja idülliline härra Snellmani maailm.

Mari Vallikivi

***

18.04.-9.06

Illustratsioonide näitus “Lugusid libahundist”

Eesti Lastekirjanduse kunstieksperdi Viive Noore kureeritud libahunditeemaline illustraatorite näitus on 12 osavõtjaga üleval Kondase Keskuses. Väljapanek annab hea ülevaate Eesti illustratsiooni hetkeseisust.

Kuigi rahvapärimus tunneb mitmeid libaloomi, siis libaloomade kuningas või kuninganna on läbi aegade olnud kindlasti libahunt. Inimese ohtlikuks kiskjaks moondumise või moondamise uskumus levis Euroopas laialdaselt keskajal. Aasta 2018 on kuulutatud Euroopas pärandkultuuri aastaks ja libahundi teema on üks neist, mis läbib tervet Euroopat andes märku meie ühisest minevikust. Libahundid on jooksnud vana Liivimaa metsades, luuranud Venemaa paksudes padrikutes, luusinud Sitsiilia ja Apuulia mägistel radadel.